Üle Krimmi silla Peterburist Sevastopolisse sõitnud esimene reisirong Tavria

Krimm vastas Euroopa Liidu nõudmistele Krimmi silla asjus

(Uuendatud 14:34 26.12.2019)
Euroopa Liidul on aeg lõpetada poliitilised mängud üle Krimmi väina rajatava silla ümber ja topeltstandardite poliitikale hüvasti öelda, lausus Krimmi parlamendi asespiiker Vladimir Bobkov.

TALLINN, 26. detsember — Sputnik. Venemaa president Vladimir Putin avas ametlikult reisirongiliikluse üle Krimmi silla. Samas on kaubaveod on plaanis käivitada 1. juulist 2020. aastal.

© Sputnik /
Vladimir Putin avas reisirongiliikluse üle Krimmi silla

Seepeale ilmus Euroopa Liidu välissidemete teenistuse ametlikule veebilehele avaldus, kus on öeldud, et raudteeühenduse avamine "kujutab endast veel üht Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumist Venemaa poolt."

Tema sõnul demonstreerib Euroopa Liit tegelikult oma seisukohaga topeltstandardeid.

"Aeg on lõpetada poliitiline ja diplomaatiline mäng Krimmi silla ümber eesmärgiga mingisuguseid pinkte ja boonuseid teenida. Silla rajamine üle Kertši väina on ajalooline sündmus ja seda tuleb tunnistada. Venemaa on sooritanud veel ühe läbimurde taristu osas," ütles Bobkov RIA Novostile.

  • Поезд Таврия, следующий по маршруту Санкт-Петербург - Севастополь, пребывает на вокзал Севастополя
    Krimmi sillal Kertši väina ületanud reisirong Tavria
    © Sputnik / Константин Михальчевский
  • Поезд Таврия, следующий по маршруту Санкт-Петербург - Севастополь
    Krimmi sillal Kertši väina ületanud reisirong Tavria
    © Sputnik / Александр Гальперин
  • Молодой человек с российским флагом в купе поезда Таврия
    Krimmi sillal Kertši väina ületanud reisirong Tavria
    © Sputnik / Илья Питалев
1 / 3
© Sputnik / Константин Михальчевский
Krimmi sillal Kertši väina ületanud reisirong Tavria

"Leidub näiteid, mille puhul eurooplased on rõõmustanud selliste murrangute üle (Taani ja Rootsi vahelise Öresundi silla rajamine), nüüd aga on neil millegipärast kahju. Kõik see tähendabki topeltstandardite poliitikat. Raske oleks hinnata sedavõrd murrangulisi tegusid, nagu selleks on silla rajamine, miinusmärgiga, seega ei ole Euroopa Liidu avaldus dikteeritud millestki muust, kui vaid pahatahtlikkusest," rõhutas Krimmi parlamendi asespiiker.

Spuntik Eesti on juba kirjutanud, et kolmapäeval, 25. detsembril sõitis Peterburist Sevastopolisse esimene Krimmi sillal Kertši väina ületanud reisirong Tavria, mida saatis oma terase kassipilguga kõigi lemmik ning sillaehitajate talisman – kass Mostik (Sillake).

Sündmusepidulikkust arvestades oli Krimmi silla raudteekaarestikul sisselülitatud kahest tuhandest lambist koosnev valgustus, mis ei piirdu üksnes faarvaatri-äärsete tugitalade ja rööbastikuga, vaid hõlmab ka ümbruskonda. Silla sõidutee valgustati Venemaa trikoloori värvides.

© Sputnik / Alexey Malgavko
Kass Mostik

Kass Mostik on iseendast raudteerajatise eakaaslane. Punakaskollane kassipoeg jäeti Krimmi silla ehitajate hoolde, kui nad olid just Kertši väina kaldale jõudnud. Kassipojale pandi nimeks Mostik ja ta majutati ehitajate soojakusse elama. Ajapikku sai temast "ehitusinspektor", kes jälgis tähelepanelikult nii vaiade ja tugitalade kui ka raudteeliiprite ja rööbaste paigaldamist.

Президент РФ Владимир Путин  во время поездки на рельсовом автобусе, который отправился по железной дороге Крымского моста
© Sputnik / Алексей Никольский

Nagu Sputnik Eesti on teatanud, on Krimmist Krasnodari kraisse ulatuv sild, millel käivitati rongiliiklus poolsaarele, Venemaa kõige pikem sild – selle pikkuseks on 19 kilomeetrit. Autoliiklus avati sel sillal 16. mail 2018. aastal. Raudteesild avatakse eeldatavalt 2019. aasta detsembris.

16. märtsil 2019 täitus viis aastat Krimmi rahvahääletusest, mille tulemusena sai Krimm Venemaa Föderatsiooni lahutamatuks osaks. Teadaolevalt pooldas 96,77% Krimmi Vabariigi valijatest ja 95,6% Sevastoopoli elanikest poolsaare taasühinemist Venemaaga.

Ukraina ja Lääneriigid keeldusid Krimmi rahva tahte legitiimsuse tunnustamisest. Venemaa juhtkond omakorda on korduvalt teatanud, et rahvahääletus toimus täielikult kooskõlas rahvusvahelise õiguse normidega ning pole mingit põhjust jätkata vaidlust poolsaare kuuluvuse teemal.

Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnul ei ole Venemaa Föderatsiooni jaoks "Krimmi küsimust" - see on igaveseks suletud.

Lugege lisaks: 

Tagid:
rongiliiklus, poliitika, EL, Krimmi sild, Krimm
Teema:
Krimm Venemaa koosseisus (98)
Samal teemal
Krimm Venemaa koosseisus
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega