Venemaa president Vladimir Putin

Mida vastas Putin Ukraina, gaasi, Donbassi ja Minski lepingute kohta

(Uuendatud 09:36 20.12.2019)
Ukraina presidendi Zelenski iseloomustamine, Donbassi rahvavabariikide staatus, miljardid eurod gaasi eest – seda ja paljut muudki puudutas Venemaa riigipea Vladimir Putin Moskva maailmakaubanduskeskuses toimunud pressikonverentsil.

TALLINN, 19. detsember — Sputnik. Veel mõned olulised teemad, mida Venemaa president Vladimir Putin pressikonverentsil puudutas, olid Vene-Ukraina suhete, gaasilepingute, Donbassi rahvavabariikide ja Minski lepingute teema.

Kellele saab iseloomustusi anda

Esimene, kes selle kohta küsimuse esitas, oli Esimese kanali esindaja, kes palus Putinil Ukraina presidenti Vladimir Zelenskit iseloomustada. Vene riigipea vastas kohe, et eelistab mitte anda iseloomustusi mitte ainult praegustele poliitilistele liidritele, vaid ka "pensionile läinutele", uskudes, et see ei ole õige ja on asjakohane ainult ajalooliste tegelaste jaoks.

Puudutades edasisi läbirääkimisi "Normandia formaadis", rõhutas Putin, et nende jätkamiseks pole muud alust, kui olemasolevad Minski kokkulepped.

"Minsk-2" võtmeks on eristaatus, mis tuleks Ukraina põhiseadusse sisse viia. Kiievis seda siiski teha ei soovita. Vaja on otsest dialoogi Donbassiga, kuid ka seda pole," rõhutas Putin.

Tema sõnul pole Donbassi konflikti lahendamise alus kuhugi kadunud. "Kuid mingil põhjusel ei taha Kiiev vägesid kogu piirijoonelt tagasi tõmmata. See on murettekitav. Kuid igal juhul on "Normandia formaadi" töö hea," ütles Vene Föderatsiooni president.

Donbass ei loobi tühje sõnu

Sõna anti Ukraina ajakirjanikule Roman Tsõmbaljukile - pressikonverentside püsikülalisele, kes kasutades Kiievi jaoks tavapärast terminoloogiat, küsis: "Millal likvideerib Venemaa Donbassi "okupatsioonivalitsuse" organid ja "annab Kiievile kolm miljardit dollarit gaasi eest?".

Ukraina ajakirjanikule vastates tuletas Putin meelde, et just Ukraina omaaegne president Petro Porošenko nõudis Minski lepingute allkirjastamisel, et dokumendile peaksid allkirjad lisama ka tunnustamata vabariikide esindajad.

"LRV-s ja DRV-s keelduti seda tegemast. Kuid Moskva veenis neid ikkagi, see tähendab, et just Kiiev tunnustas LRV-d ja DRV-d," ütles Vene Föderatsiooni president.

Lisaks rõhutas ta, et Donbassis toimusid demokraatlikud valimised ja Minski kokkulepetes täpsustati, millele vabariigid pretendeerida võivad – keelele, oma õiguskaitseorganitele jne.

Putini sõnul on Donbassi küsimus vaja lahendada mitte sunniviisiliselt, vaid dialoogis inimestega. "Kiiev eraldas ise Donbassi, kehtestades selle territooriumile täieliku blokaadi. "Donbass tühje sõnu ei pillu." See väljend kuulub huligaanide kõnepruuki, kuid see on tõde," sõnas ta.

Kes kellele ja kui palju võlgneb

Puudutades kolme miljardi euro tagastamise nõudeid, tuletas Putin meelde, et Londoni kohtu otsuse kohaselt peab Kiiev ise eurovõlakirjade eest kolm miljardit dollarit tagastama, kuid ei tee seda. Kommenteerides Stockholmi vahekohtu otsust, nimetas Vene Föderatsiooni president seda "poliitiliseks".

"Mingi jaburus. Otsuse aluseks on "Ukraina keeruline majanduslik olukord!" See ei ole argument ja näitab, et lahend on poliitiline," sõnas ta ja lisas, et Venemaa on valmis Ukrainasse gaasi soodushinnaga tarnima.

Ukraina soovib vältida vastutust gaasisõja alustamise eest, illustreeriv foto
© Sputnik / Александр Мазуркевич

"Me ei kavatse gaasilepingut sõlmida, et sellest siis keelduda. Tahame jätkata Ukraina transiiti ja isegi allahindlust andma. Venemaa otsib gaasiküsimusele lahendust, mis oleks vastuvõetav kõigile, sealhulgas Ukrainale," ütles Putin.

Vastates ajakirjanik Dmitri Simesi küsimusele USA kongressi poolt vastu võetud Venemaa-vastaste sanktsioonide kohta, mille põhjuseks on "Ukraina transiidi säilitamine", vastas Putin hämminguga.

"Me tahame seda tegelikult ise säilitada. Kui USA tahaks Ukrainat ka tegelikult aidata, siis andku nad pigem raha, soodusmääraga laene, mitte ainult lubadusi, millel puudub rahaline kate. Kuid võta näpust, ei anna nad tuhkagi," ütles ta.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et neljapäeval, 19. detsembril toimus Venemaa presidendi Vladimir Putin pressikonverents.

Venemaa president Vlamdimir Putin lubas ka toetada Sputnik Eesti töötajaid, kellele Eesti ametivõimude poolt ennekuulmatut survet avaldatakse. Nõnda väitis ta suurel pressikonverentsil peatoimetaja Elena Cherysheva küsimusele vastates.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, gaas, Ukraina, majandus, poliitika, pressikonverents, Vladimir Putin
Teema:
Putini suur pressikonverents 2019 (9)
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega