USA president Donald Trump ja Türgi president Recep Tayyip Erdogan

Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid

(Uuendatud 11:38 18.12.2019)
Pentagon kommenteeris Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani sõnu USA sõjaväebaaside sulgemise kohta. Raadio Sputnik ekspert Vladimir Fitin hindas osapoolte seisukohti.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik. Türgi president Recep Tayyip Erdogan ähvardas vastuseks USA sanktsioonidele sulgeda ameeriklaste jaoks Incirliki ja Kureciki baasid. Pentagon teeb jõupingutusi suhete säilitamiseks Türgiga pärast Ankara avaldusi USA sõjaväebaaside võimaliku sulgemise kohta. 

"Näeme oma vägede staatust Türgis sümbolina meie aastakümnete pikkusele pühendumusele töötada ja aidata kaitsta meie NATO liitlast ja strateegilist partnerit Türgit... Ministeerium püüab seda suhet säilitada, julgustades samas Türgit Süürias konstruktiivsema poliitika suunas S-400, Süüria ja muudeski valdkondades. Samuti muudes aspektides, milles on lahkarvamusi," ütles allikas.

Ta märkis Türgi rolli Afganistanis, Kosovos ja Iraagis.

Türgi lõunaosas Adana provintsis asuvat Incirliki õhubaasi kasutab USA õhuvägi. Türgi kaguosas Malatya provintsis Kurecikis asub lisaks lennuväebaasile ka rakettrünnaku varajase hoiatamise radarijaam, mis on osa NATO raketitõrjesüsteemist Euroopas.

Raadios Sputnik märkis Strateegiliste uuringute instituudi ekspert Vladimir Fitin olukorda kommenteerides, et Ankara ja Washingtoni vastasseis on kestnud juba pikka aega ning keegi ei taha järele anda.

"Nüüd on olukord selline: kelle närvid enne üles ütlevad? Kuna see USA võitlus Türgi vastu on kestnud juba pikka aega, eesmärgiga rivistada riik taas ühtsesse NATO kolonni, nii et Türgi ei paistaks silma ühegi oma isikliku plaaniga ega demonstreeriks oma teistest erinevaid huvisid," ütles Fitin. 

"Kuid kaalukaussidel on erinevad asjad. Ühelt poolt tahavad ameeriklased teha kõike nii, et Türgi järgiks täielikult Washingtoni korraldusi ja juhiseid, teiselt poolt mõistavad nad aga Türgi armee äärmist tähtsust NATO potentsiaalile – see on NATO tugevuselt teine armee, mis katab alliansi idatiiba," selgitas Vladimir Fitin.

Kas liitlane või vaenlane

Türgi ja USA suhete kriisi põhjustasid uusimate Venemaa õhutõrjesüsteemide S-400 tarned, mis algasid juuli keskel. Washington nõudis tehingust loobumist ja hoopiski Ameerika "Patriot" süsteemide omandamist, ähvardades edasi lükata või isegi tühistada uusimate hävitajate F-35 müügi Türgile, samuti kehtestada riigi vastu CAATSA-l – Ameerika riigi vaenlastega sanktsioonide abil võitlemise seadusel – põhinevad sanktsioonid.

Ankara keeldus järeleandmisi tegemast. Erdogani sõnul hakkavad S-400-d täielikult tööle 2020. aasta aprillis.

Nagu Sputnik Eesti juba varem kirjutas, juhiti Erdogani kukutada püüdnud riigipöördekatset just Incirliki lennuväebaasist. Sealt startisid ka presidendipaleed rünnata ähvardanud hävituslennukid, mille allatulistamiseks Erdoganil tookord vahendid puudusid.

Rahvamasside presidendi poole tulemise järel suruti riigipöördekatse maha ja sõjaväe juhtkonnast eemaldati kõik USA-s ja NATO struktuurides koolituse saanud ohvitserid, kellest enamik ka võimuhaaramiskatsega seotud olid või vähemalt seda toetasid.

Lugege lisaks:

Tagid:
NATO, sõjaväebaas, poliitika, Patriot, S-400, USA, Türgi
Samal teemal
Väga raske ülesanne — sõjandusekspert Erdoğani avaldusest S-400 kohta
Türgi ja S-400: tõrksa taltsutamine ei õnnestunud
Ankara sai S-400: Lääs on šokis, Moskva rahu ise
"Tõsine väljakutse" — USA ja Türgi presidendid tahavad S-400 küsimuse "ära klaarida"
Erdogan ähvardab avada piirid Süüria põgenikele
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega