Soome läheb tööle üha enam ukrainlasi, eestlaste osakaal väheneb, illustreeriv foto

Soome läheb tööle üha enam ukrainlasi, eestlaste osakaal väheneb

(Uuendatud 18:08 14.12.2019)
Eestlastest Soome tööle minejate hulk on viimastel aastatel vähenema hakanud selle asemel läheb sinna üha enam ukrainlasi.

TALLINN, 14. detsember — Sputnik. Ukraina on tõusnud viimase mõne aastaga Soome tööle minejate poolest teiseks maaks Eesti järel, edastab Soome eestikeelne portaal Eestinen viitega Yle-le.

Soome tööle minejad on enamasti noored, alla 35 aasta vanused inimesed. Kokku läks aastatel 2015-2018 Soome tööle ligi 45 000 välismaalast: Eestist läks Soome tööle 6836 inimest, Ukrainast 5424, Indiast 3662, Venemaalt 2696, Hiinast 1889 ja Poolast 1781 inimest.

Soome minnakse põhiliselt parema palga peale. Eestist ja Poolast minejate hulk vähenenud, kuna seal on palgad tõusnud. Eesti puhul räägitakse juba ajaloolisest pöördest: Soomest pöördub Eestisse tagasi rohkem inimesi, kui sealt tuleb tööle Soome, kirjutab portaal. 

Spetsialistid lähevad tagasi, räägib 29 aastat Soomes elanud eestlane Toomas. Kui ta Soome tuli, siis oli seal elu "hoopis teine" võrreldes Eestiga. Nüüd on vahed teatud ametite puhul nii väiksed, et üle lahe käimine ei tasu enam ära. 

Ühiskonnategelane politoloog ja publitsist Rodion Denissov
© Sputnik / Александр Заболотный

Ukrainas on keskmine palk 350 eurot kuus, ehitusel veelgi madalam. Ukrainlased teevad asju, millega eestlased enam nõus pole, räägib ehituse ametiühingu Rakennusliitto eestlasest piirkonnajuht Urmet Aru.

Soomes töötavate ukrainlaste arvu keegi täpselt ei tea. Lisaks ametlikult Soome ettevõtetes registreeritud töötajatele on need, kes on nö komandeeritud. Need komandeeritud töötajad on ametlikult välismaa ettevõtes tööl. Neid on viimase nelja aastaga olnud Soome ehitustel ligi 100 000, põhiliselt Eesti, Poola, Saksa, Läti ja Leedu ettevõtetest. 

Soome valitsus soovib, et Soome tuleks 20 000 töötajat aastas, aga mitte odava töö peale, vaid sellistesse sektoritesse nagu infotehnoloogia. Eestist pärit töötajaid on Soome ettevõtetes ametlikult sama palju kui on Kokkolas elanikke – 47 500. Ukrainlasi on 12 900.

Kõige levinumad välismaalaste ametid on Soomes koristaja ja koduabiline. Iga neljas on selles vallas välismaalane. Ehitajatest on välismaalane iga kaheksas. Kõigist töötajatest kokku on välismaalane Soomes iga 16-s töötaja.

Ukrainlased Eestis 

Sputnik Eesti on varem kirjutanud, et suur hulk Eestisse tööle saabuvaid ukrainlasi on juba teatud osas Eesti ühiskonnast negatiivseid tundeid tekitanud. 

Eesti ühiskonna hirmud ja kompleksid ukrainlaste ees on tingitud asjaolust, et ühelt poolt Eestisse raha teenima tulevad ukrainlased aitavad riigi majandust arendada, kuna nad on nõus töötama väiksema palga eest, kui kohalikud elanikud, teisalt langetab see juba Eestis väljakujunenud töötasusid ja võtab eestlaste endi sissetuleku ära.

Ka Mupo inspektoritel on ukraina päritolu kodanikega viimasel ajal palju probleeme. Piletikontrolli sõnul on rohke võõrtööjõu sissetoomine Tallinna hüppeliselt tõstnud piletita välismaalaste arvukust. Eriti torkab see silma ukraina ehitustööliste puhul.

Eesti valitsus kiitis heaks ettepaneku, mille kohaselt hakatakse Ukraina ja Valgevene kodanikelt jälle pikaajalise viisa eest raha nõudma. Meede on mõeldud võõrtööjõule võrdsete tingimuste loomiseks ja ka riigikassa täiendamiseks.

Lugege lisaks: 

Tagid:
majandus, võõrtööjõud, Eesti, Soome, Ukraina
Samal teemal
Hakkab peale: valgevenelaste ja ukrainlaste viisad muutuvad tasulisteks
Kahjulik viisavabadus. Eesti minister teeb ettepaneku ukrainlaste sisserännet piirata
Siseminister soovib pseudo-ukrainlaste tõttu lõpetada viisavabaduse Ukrainaga
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega