Sputnik Lietuva peatoimetaja Marat Kasem

Vilniuse kohus jättis jõusse Sputnik Lietuva peatoimetajale kehtestatud sissesõidukeelu

(Uuendatud 00:12 08.12.2019)
Sputnik Lietuva toimetuse juhile Marat Kasemile kehtestatud Leedusse sissesõidukeeldu põhjendati "konkreetsete andmetega", mis samas on kuulutatud salastatuks. Meediaagentuuri Rossija Segodnja juristid kaebavad otsuse edasi.

TALLINN, 8. detsember — Sputnik. Sputnik Lietuva peatoimetaja Marat Kasemi kaebeavaldus talle viieks aastaks määratud Leedusse sisenemise keelu suhtes jäeti rahuldamata — Vilniuse ringkondlik halduskohus jättis senise kohtuotsuse jõusse.

Sellest teavitas Sputnik Lietuva osundusega 5. detsembril välja kuulutatud kohtuotsusele.

Nagu Sputnik Eesti on teatanud, peeti Kasem kinni tänavu mais Vilniuse lennujaamas, kuhu ta oli saabunud kajastama Leedu presidendivalimiste tulemusi. Ajakirjanik kuulati üle, misjärel talle anti määrus, mille kohaselt ta oli kuulutatud "ohuks riigi rahvuslikule jugeolekule".

Oma otsuses jätta Kasem soovimatute isikute staatusse viitas kohus Leedu kolme jõuametkonna soovitustele. Seejuures rõhutati, et Kasem on kuulutatud "ohuks" konkreetsete andmete põhjal.

Millised need konkreetsed andmed siis on? See on saladus!

Kohtumääruses on kirjas, et otsuses ajakirjaniku-poolsest "potentsiaalsest ohust" rahvuslikule julgeolekule ei saa migratsiooniamet kogu teavet esitada.

Põhjusena nimetati seda, et vastavalt Leedu riigisaladuse seadusele on see teave salastatud ega kuulu avalikustamisele.

Otsuse saab 14 päeva jooksul edasi kaevata Leedu ülemkohtusse. Agentuur keeldub kategooriliselt kohtuotsusega nõustumast ja on juba teatanud, et Kasemi õigusi ja huve kavatsetakse lõpuni kaitsta.

Nii märgiti meediaagentuuri Rossia Segodnja õigusosakonna poolt, et peaaegu kõik põhilised Kasemi kaitseks esitatud argumendid on jäänud vastuseta:

"Võttes arvesse, et otsust on väga nõrgalt motiveeritud ja meie argumendid on jäänud vastuseta, näeme me piisavalt alust edasikaebuseks, mille kavatseme esitada Leedu kõrgeimale halduskohtule."

Pole saladus, et kõik Sputniku toimetused Balti riikides kannatavad tõsise surve all, mida rakendavad kohalikud võimud, kes ei taha näha oma teaberuumis alternatiivseid ja oma kontrollile allumatuid teabeallikaid.

Eestis jätkub Sputniku survestamine

Nii püüavad Eesti ametivõimud siinsete pankade kaudu survet avaldades täita selles riigis tellimust uudisteportaali Sputnik "likvideerimiseks" ja süüdistavad portaali töötajaid justkui terrorismile kaasaaitamises.

Selleks püüavad Eesti ametivõimud kasutada Euroopa Liidu terrorismivastaseid ja rahapesuvastaseid seadusi, et võidelda teisitimõtlemise ja sõnavabaduse vastu.

Meediaagentuuri Rossija Segodnja, RT ja Sputniku peatoimetaja Margarita Simonjani sõnul keelati Eesti pankadel teenindada meediaagentuuri Rossija Segodnja, et Sputniku töötajad oma töötasu kätte ei saaks.

Survet avaldati ka selle hoone valdajale, kus asub Sputnik Eesti toimetus — too sunniti tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Venemaa saatkond Eestis tegi avalduse, milles Eesti ametivõime kutsutsutakse üles lõpetama Sputnik Eesti tagakiusamine, mis oleks parim tõend Tallinna tegelikust valmisolekust täita oma rahvusvahelisi kohustusi sõnavabaduse valdkonnas.

"Rangelt Eesti seadustega kooskõlas tegutsevale meediaväljaandele avaldatakse enneolematut administratiivset survet, mis meenutab rohkem otsest tagakiusamist. Samal ajal "väänatakse avalikult käsi" pangandusstruktuuridel ja ettevõtjatel, kel on nimetatud meediaressursiga ärisuhted. Kampaania eesmärgiks on Sputnik Eesti töö blokeerida, võtta lugejatelt ära alternatiivne teabeallikas olukorrast riigis ja maailmas," seisab Venemaa saatkonna avalduses.

Lugege lisaks: 

Tagid:
meedialahingud, Eesti, Balti riigid, Leedu, sõnavabadus, Sputnik Lietuva
Teema:
Meedialahingud (290)
Samal teemal
Meedialahingud
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega