USA president Donald Trump ja Türgi president Recep Tayyip Erdoğan

Väga raske ülesanne sõjandusekspert Erdoğani avaldusest S-400 kohta

93
(Uuendatud 08:26 16.11.2019)
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan kinnitas pärast USA-visiiti, et tema riik ei loobu õhutõrjesüsteemidest S-400. Sõjandusvaatleja Juri Kotenok kommenteeris raadio Sputnik eetris visiidi tulemusi.

TALLINN, 16. november — Sputnik. Türgi peab Vene õhutõrjeraketisüsteemide S-400 soetamiseks oma suveräänseks õiguseks, teatas riigi president Recep Tayyip Erdoğan. Ta tegi selle avalduse koduteel pärast Washingtonis peetud läbirääkimisi Ameerika kolleegi Donald Trumpiga.

"Me ei pea õigeks nõudmist loobuda täielikult süsteemidest S-400. Ei saa täielikult loobuda S-400st ja minna üle (Ameerika õhutõrjesüsteemidele — toim) Patriot. Me ütlesime, et võime küll Patriote osta, aga neid ostes ei saa me loobuda S-400st. See on meie suveräänne õigus," ütles Erdoğan Türgi ajakirjanikele lennukis Washingtonist koju lennates. Tema sõnu tsiteerib Türgi telekanal NTV.

Türgi president märkis, et tervikuna möödus tema visiit USAsse positiivselt ja erimeelsuste ületamiseks on vaja dialoogi.

"Me tahame jõuda positiivsele tulemusele (Ameerika hävitajate — toim) F-35 tarnete osas. Kuid ma nägin seekord, et Trump läheneb sellele teemale palju positiivsemalt ja konstruktiivsemalt," lisas Türgi riigipea.

Portaali Segodnja.ru peatoimetaja, sõjandusvaatleja Juri Kotenok kommenteeris neid avaldusi raadio Sputnik eetris.

"Türgi ei pretendeeri mitte ainult regionaalse suurriigi rollile, vaid püüab jõuda juba strateegilisele tasandile. Ja siin on Erdoğanil väga raske ülesanne — saada hästi läbi Moskvaga jäädes seejuures NATO liikmeks. Me näeme, et see tekitab Ühendriikides suurt rahulolematust. Sellega seoses on Erdoğani selle Washingtoni-visiidi tulemused üsna tähelepanuväärsed, millel tehti katseid teda murda," arvab Kotenok.

"Erdoğani avaldused (S-400 kohta — toim) räägivad sellest, et esialgu teda murda ei õnnestu. Kuigi me ei tohi unustada, et ameeriklastel on suur valik abinõusid, mida nad võivad Türgi juhtkonna suhtes tarvitusele võtta. Ka Türgi peab olema valmis selleks, et teda võidakse proovida kaasata mingitesse poliitilistesse ja sõjalis-poliitilistesse provokatsioonidesse regioonis," oletab Juri Kotenok.

Vene õhutõrjesüsteemide S-400 tarned, mis tekitasid kriisi Ankara suhetes Washingtoniga, algasid juuli keskel. Türgis teatati, et S-400 võetakse täielikult kasutusele 2020. aasta aprillis.

Washington on nõudnud, et Türgi loobuks tehingust ja ostaks hoopis Ameerika komplekse Patriot ähvardades vastasel korral edasi lükata või tühistada hävitajate F-35 müügi Türgile ning kehtestada ka sanktsioone. Ankara on keeldunud tegemast järeleandmisi.

Sel nädalal sai teatavaks, et USA president pakkus oma Türgi ametivennale 100 miljardi dollari suurust kaubatehingut ja "ümbersõiduteed" pääsemaks sanktsioonidest, mille Washington on lubanud Ankara suhtes kehtestada venelaste S-400 soetamise eest.

Lugege lisaks: 

93
Tagid:
poliitika, S-400, Patriot, Venemaa, USA, Türgi
Teema:
Relvastus (196)
Samal teemal
Lahingutehnika triumf: S-300 ja S-400 tõestasid oma võimekust — video
Türgi välisminister: S-400 õhutõrjerakettide ostu küsimus on otsustatud
Ekspert ennustas Türgi S-400 ostu võimaliku keeldumise tagajärgi
Sõda S-400 pärast: USA esitas Türgile uued ähvardused
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega