Venemaa välisminister Sergei Lavrov

Lavrov nimetas Venemaa meedia õiguste rikkumise peamise eesmärgi välismaal

72
(Uuendatud 10:37 07.11.2019)
Välismaal töötavale Vene meediale avaldatakse survet selleks, et võtta inimestelt juurdepääs alternatiivsetele teabeallikatele ja nõrgendada kunstlikult vene keele positsiooni maailmas, ütles Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

TALLINN, 6. november — Sputnik. Venemaa välisminister Sergei Lavrov rääkis OSCE meediavabaduse konverentsil välismaal töötavatele Venemaa ajakirjanikele avaldatava surve tegelikest põhjustest. Surve ohvriks langenud RIA Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski osutas eriti nukrale meediavabaduse olukorrale riigis nimega Ukraina.

Lavrovi sõnul on paljudes OSCE (Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon) maades vene meedia õiguste rikkumise eesmärgiks" vene keeleruumi kunstlik ja jäme vähendamine maailmas", kirjutab RIA Novosti.

"Me usume, et OSCE on kohustatud mitte ainult andma põhimõttelise hinnangu ajakirjanikevastase võitluse jõhkratele ilmingutele, vaid püüdma ka otsustavalt peatama kurikuulsa tava alternatiivsete vaadete mahasurumiseks," ütles Venemaa välisminister konverentsil "Meediavabadus ja ajakirjanike turvalisus Venemaal ja OSCE ruumis: väljakutsed ja võimalused digiajastul", mis toimub Moskvas.

Välisminister rõhutas, et Venemaa jätkab kutsetegevuse takistamatu teostamise tagamist eranditult kõigile ajakirjanikele ning toetab ka OSCE egiidi all toimuvat ausat dialoogi. Lavrov kasutas ka võimalust avaldada tänu OSCE meediavabaduse esindajale Harlem Desirile ajakirjanik Kirill Võšinski vabastamisse antud panuse eest.

© Sputnik / Виталий Белоусов
K. Võšinski pressikonverents

Konverentsil võttis sõna ka Võšinski ise, keda Kiiev põhjendamatult "õõnestavas infotegevuses" süüdistas ja keda üle aasta kinni peeti. Kõnepuldist kutsus ta Ukraina ajakirjanikke üles oma õiguste eest iseseisvalt võitlema: "Igal pressikonverentsil on viis esimest küsimust seotud sellega, millal kolleegile tema akrediteering tagasi antakse. Lõpuks annavad need jõupingutused tulemusi," usub Võšinski.

Samuti andis ta OSCE meediavabaduse esindajale Harlem Desirile üle kinnipeetud Ukraina ajakirjanike ja meedia esindajate nimekirjad, kelle tööd Kiiev takistab.

Praegu RIA Rossija Segodnja tegevdirektori ametit pidav Võšinski kutsus üles Ukraina teemade meedias arutamist jätkama.

"Minu tunne on, et peate sellest rääkima, sest peamist pole seni välja öeldud. Ei räägita sellest, kuidas inimesed, kes on üle viie aasta sõjaseisukorras olnud, tegelikult elavad, millele nad loodavad, millesse usuvad," rääkis ajakirjanik.

Moskvas toimub OSCE meediavabaduse büroo egiidi all ja Venemaa välisministeeriumi toetusel konverents "Meediavabadus ja ajakirjanike turvalisus Venemaal ja OSCE piirkonnas: väljakutsed ja võimalused digitaalajastul". Ürituse peateemadeks on meediavabadus ja pluralism Venemaal ja OSCE piirkonnas, ajakirjanike turvalisus, libauudised ja desinformatsioon, samuti meedia iseregulatsioon.

Lääs kardab alternatiivset teavet

On teada, et viimastel aastatel on lääneriigid teinud süstemaatilist tööd Venemaa meedia halvustamiseks.

RIA Rossija Segodnja spetsialistide tehtud uuringu "Kaheksajalg-1" tulemuste kohaselt olid Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Kanada, USA, Prantsusmaa ja Jaapani meedias 2019. aasta esimesel poolel peaaegu 49,8% Venemaa kohta käivatest materjalidest negatiivsed, 48,1% tekstidest neutraalsed ja ainult 2,1% positiivsed.

Tuntud Itaalia publitsist ja kirjanik Giulietto Chiesa
© Sputnik / Владимир Трефилов

"Propagandavastase võitluse" ettekäänetel tõrjutakse Venemaa meedia lääneriikide inforuumist süstemaatiliselt välja. Sellise tegevuse raames kehtestatakse Vene telekanalite edastamise keelud ja ajakirjanike kutsetegevusele seatakse takistusi.

Sarnane vaenulik suhtumine on iseloomulik ka Eestile, kus näiteks riigiametnikel soovitatakse tungivalt mitte anda mingeid kommentaare "valele" meediale, sealhulgas Sputnik Eestile.

"Soovituste" rikkujad satuvad karmi kriitika ja avaliku umbusalduse alla, nagu juhtus näiteks minister Mailis Repsiga.

Venemaa välisministeerium on korduvalt rõhutanud läänes Venemaa meedia vastu esitatud erapoolikuse- ja propagandasüüdistuste üldsõnalisust ja kallutatust. Moskvas peetakse kõiki ajakirjanike töö takistamisi sõnavabaduse ja alternatiivse teabe levitamise vastu võitlemise vahendeiks.

Lugege lisaks: 

72
Tagid:
ajakirjanik, Sergei Lavrov, Venemaa, meedialahingud, sõnavabadus
Teema:
Meedialahingud (290)
Samal teemal
RIA Novosti Ukraina peatoimetaja vahistamine
Meedialahingud
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega