Ukraina siseminister pataljonis Azov

Ukraina siseminister Avakov toetas pataljoni "Azov" natsionaliste

52
(Uuendatud 16:19 29.10.2019)
Ukraina siseministri Arsen Avakovi visiit kurikuulsasse rahvuslaste pataljoni "Azov" toimus pataljoni keeldumise taustal täita Donbassis vägede eemaltõmbamise kokkulepet.

TALLINN, 30. oktoober — Sputnik. Ukraina siseminister Arsen Avakov külastas riigi kaguosas Mariupoli linna, et avaldada isiklikult toetust rahvuslaste pataljonile "Azov".

Avakov külastas Ukraina Rahvuskaardi eriüksuse "Azov" väljaõppekeskust.

Глава МВД Украины Аваков посетил батальон Азов
© Фото : Yulia Babych
Ukraina siseminister Avakov külastas pataljoni "Azov"
Tema sõnul viiakse seal läbi pataljoni võitlejate väljaõpet ründeoperatsioonideks, samuti tehakse seal laskeharjutusi.
Ukraina siseminister ütles, et peab "Azovi" üheks "Ukraina kõige professionaalsemaks ja parema väljaõppega üksuseks".

Donbassis kurikuulsaks saanud pataljoni natsid ja natsionalistid

Pataljon "Azov" on Donbassis kurikuulus: selle vabatahtlikud on end näidanud marodööride sadistide, samuti Donetski rahvavabariigi rahvakaitseüksuste võitlejate ja tsiviilisikute halastamatute tapjatena. "Azovi" looja ja vaimne innustaja, kolonelleitnant Andrei Biletski on Ukraina organisatsioonide Rahvus-Sotsiaalne Assamblee (RSA) ja "Ukraina patrioot" juht.

Politoloog Anton Šehhovtsov märkis sellega seoses, et RSA on "totalitaarse ideoloogiaga neonatslik liikumine, mis propageerib Ukraina rassilist puhtust" ning "Azovi" võitlejad kuulutavad avalikult natsistlikke, rassistlikke ja antisemiitlikke vaateid.

Reporter Aleksandr Sibirtsevi andmetel on umbes pooltel selle võitlejatel natsi- ja skinhead-sümbolitega tätoveeringud.

Александр Максименко
Pataljoni "Azov" lipud
Kriitikud märgivad, et pataljoni "Azov" embleem on täpne koopia Wolfsangelist ("hundikonks"), mida Natsi-Saksamaa kasutas 2. SS-Panzer-diviisi "Das Reich" embleemil ja mida kasutavad tänapäeva uusnatsid.

2014. aasta septembris näitas Saksamaa telejaam ZDF reportaaži Ida-Ukrainas toimuvast relvakonfliktist ja pataljoni "Azov" kiivritel olevatest SS-vägedes kasutatud zig-ruunidest. Seda teavet kinnitas ka Norra telekanali TV2 korrespondent Oisten Bogen intervjuus Ameerika telekanalile NBC.

Ukraina siseminister Arsen Avakov eitas 2014. aastal Ukraina ajakirjale Fokus antud intervjuus pataljoni sümboolika natsi-päritolu, väites, et "kõik, kes ütlevad, et need kutid jagavad natside vaateid, kannavad svastikat ja nii edasi, valetavad ja ajavad jama. Vestlesin mitu tundi "Azovi" võitlejatega. Seal pole ei natsismi ega svastikaid."

Varem nõuti USA Kongressis, et Ukraina rahvuspataljon "Azov" tuleks kanda terroristlike organisatsioonide nimekirja. Venemaal on "Azovi" võitlejate vastu algatatud kriminaalmenetlus "Inimese röövimise", "Piinamise" ja "Keelatud sõjapidamisvahendite ja viiside kasutamise" paragrahvide järgi.

Rahvuspataljonide konflikt president Zelenskõiga

Selle aasta 28. oktoobril ähvardas" Azovi" ülem Biletski riigi uut presidenti Volodõmõr Zelenskõid tuua Donbassi kümme tuhat sõdurit, kui president otsustab väed sealt välja viia.

Tema sõnul loovutab Zelenskõi "tohutu territooriumi".

Selline oli Ukraina natsionalistide reaktsioon Minskis 1. oktoobril sõlmitud kokkuleppele vägede eemaltõmbamise kohta Donbassis vastavalt "Steinmeieri valemile".

Leppe kohaselt pidi üksuste eemaletõmbamine algama 9. oktoobril Petrovski ja Zolotoi piirkonnas.

Donbassi rahvavabariigid kinnitasid kolme päeva jooksul oma valmisolekut protsessi alustamiseks, kuid Ukraina julgeolekujõudude vastureaktsiooni ei järgnenud.

Venemaa president Vladimir Putin märkis hiljem, et Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenskõi ei suutnud kokkulepete täitmist tagada. Donetski rahvavabariigi juht Deniss Pušilin ütles, et "radikaalide probleem on Ukraina praeguste võimude probleem".

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et relvastatud konflikt Donbassis algas 2014. aasta kevadel pärast põhiseadusevastast riigipööret Kiievis.

On teada, et enamik piirkonna elanikke keeldus seejärel tunnustamast uue valitsuse legitiimsust ja võttis osa Ukrainast sõltumatuse referendumitest. Nende tulemuste kohaselt moodustati kaks vabariiki - Donetski ja Luganski Rahvavabariik.

© Ruptly
Ukraina natsionalistid ei soovi Donbassis rahu
Ukraina võimud saatsid vastuseks Donbassi inimeste tahteavaldusele piirkonda väed. Oma maa kaitsmiseks agressori eest haarasid kohalikud elanikud relvad ja algas verine sõda, mille ohvriteks on ÜRO andmetel langenud juba enam kui 13 tuhat inimest.

Ametliku Kiievi teatel võitlevad Venemaa regulaararmee üksused isehakanud vabariikide poolel. Venemaal peetakse selliseid süüdistusi absurdseteks ja reaalsusest kaugel olevateks.

Selle kinnituseks viitas Venemaa juhtkond OSCE erijärelevalvemissiooni järeldustele, mille kohaselt Venemaa sõjaväelaste viibimist konfliktipiirkonnas ei ole registreeritud.

Lugege lisaks:

 

52
Tagid:
Frak-Walter Steinmeier, Donbass, toetus, Azov, siseminister, Ukraina
Samal teemal
Ukraina nõustus "Steinmeieri valemiga" — dokument on allkirjastatud
Ootamatu otsus: Ukraina hakkas DRV ja LRV dokumente tunnustama
"Al-Jazeera" leidis Ukraina eliidi hulgast natse
USAs nõuti Ukraina "Azovi" võitlejate kuulutamist terroristideks
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega