Vabatahtlikud puhastasid vandaalide rüvetatud Riia vabastajatele monumenti

Vabatahtlikud puhastasid vandaalide rüvetatud Riia vabastajatele monumenti

40
(Uuendatud 10:08 28.10.2019)
Tundmatud isikud rüvetasid Lätis elavatele venelastele püha sõdurite-vabastajate monumendi Riias, sodides sellele sõna "okupandid". Venemaa saatkond Lätis nimetas seda vandalismiaktiks ja järjekordseks katseks ajalugu ümber kirjutada. 

TALLINN, 27. oktoober — Sputnik. Tundmatud vandaalid sodisid Riia vabastajatele monumendi jalamile läti keeles sõna "okupandid". Venemaa välisministeerium on korduvalt rõhutanud, et sellised küünilised väljaastumised on võitluses fašismi vastu oma elu andnute mälestuse rüvetamine.

Sputnik Latvija teatel väidab politsei, et nad ei tea, kes monumendi rüvetas. Politsei on asunud juhtunut uurima. Õiguskaitseametnikud peavad vandalismiakti "võõra vara kahjustamiseks".

Hiljem puhastasid vabatahtlikud erakonna Koosmeel Seimi saadiku Regīna Ločmele-Luņova juhtimisel soditud kirja maha. Selle teo video ilmus Telegram-kanalil Sputnik-lähivälismaa (Sputnik Ближнее зарубежье).

Venemaa saatkond Lätis mõistis monumendi rüvetamise hukka, nimetades juhtunut vastuvõetamatuks ja äärmiseks jumalateotuseks, "sest natsidevastases võitluses oma elu andnud Nõukogude sõdurite mälestus on püha."

Diplomaatide sõnul kinnitab juhtunu, et selline retoorika resoneerib ainult nende seas, kes on valmis nii madala teoni langema.

Venemaa saatkond kutsus Läti poolt üles leidma võimalikult kiiresti süüdlased ja neid karistama, samuti tagama mälestusmärgi piisav kaitse vandaalide eest.

Alles hiljuti oli Riia vabastajatele monumendi edasine saatus üldse kahtluse all. Septembris arutas Läti Seimi haridus-, kultuuri- ja teaduskomisjon koos kutsutud ekspertidega monumendi lammutamise võimalust. Pärast arutelu otsustati sellest ideest siiski loobuda. Seejuures on võimalik, et monument nimetatakse ümber.

Mälestusmärgid ei anna rahu ka Eesti vandaalidele. Eestis toimuvad regulaarselt vahejuhtumid nõukogude monumentidega. Näiteks alles selle nädala keskel sai teatavaks, et Lääne-Nigula vallas Taeblas lammutati mälestusmärk langenud Nõukogude sõdurite, mis oli osa Taebla gümnaasiumi territooriumil asunud vennashaua memoriaalist.

Pärast seda pidasid Venemaa Eesti saatkonna töötajad tõsise vestluse Taebla kohaliku omavalitsuse esindajatega ning Eesti välisministeeriumile saadeti noot, milles väljendati sügavat muret juhtunu pärast.

Veel üks sarnane juhtum leidis sel suvel aset Saaremaal Kuressaares – tundmatud vandaalid sodisid punase värviga natsi sissetungijate hukatud inimeste monumenti. Politsei alustas menetlust "väheväärtusliku" vara kahjustamise kohta.

2018. aasta oktoobris rüüstati Antsla vallas Litsmetsa külas Nõukogude sõdurite monumenti - vandaalid määrisid monumenti aerosoolvärviga.

Venemaa suursaatkond Eestis saatis toimunu kohta noodi Eesti välisministeeriumile ning Tartus asuva Venemaa konsulaarosakonna töötajad külastasid monumenti ja likvideerisid värvireostuse monumendi tahvlitel, taastades nende esialgse ilme.

Monumentide rüvetamine on langenute mälestuse pilastamine

Varem, veel üht Eestis asuva Nõukogude sõdurite monumendi vastu toimepandud vandalismiakti kommenteerides ütles Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova, et selliseid küünilisi väljaastumisi ei saa pidada muuks, kui fašismi-vastases võitluses oma elu andnud inimeste mälestuse pilastamiseks*.

Venemaal peetakse absurdseks ja vastuvõetamatuks rääkida ka "Nõukogude okupatsioonist" Lätis, Leedus ja Eestis.

"Me ei aktsepteeri "Nõukogude okupatsiooni" kontseptsiooni iseenesest, mille kaudu üritatakse tõlgendada Euroopa rahvaste vabastamist fašistlikust orjastamisest," ütles Maria Zahharova varem. Venemaa välisministeerium on korduvalt selgitanud, et peab Balti riikide liitumist NSV Liiduga tolleaegse rahvusvahelise õiguse normidega kooskõlas olevaks.

*Eesti vabastamine natside okupatsioonist algas 2. veebruaril 1944 ja kestis umbes 10 kuud. Viimane lahing lõppes 1944. aasta 24. novembri hommikul Saaremaal Sõrve poolsaarel - sellest päevast on Eesti NSV territoorium natside sissetungijatest täielikult vabastatud.

Lugege lisaks:

40
Tagid:
Teine maailmasõda, rüvetamine, monument, Riia, Läti
Teema:
9. mai - Suure Võidu aastapäev (47)
Samal teemal
Vaba Eesti suurim tähtpäev: fašistlikest röövvallutajatest vabastamise 75. aastapäev
9. mai - Suure Võidu aastapäev
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega