Valgevene president Aleksandr Lukašenka.

Kas Lukašenka viib Valgevene rahuvalvajad Donbassi

56
(Uuendatud 09:49 28.09.2019)
Valgevene president Aleksandr Lukašenka teatas valmisolekust viia rahuvalvajad Donbassi, kui konflikti osapooled sellega nõustuvad. Kremli teatel on neid osapooli ainult kaks - Kiiev ning Donetski ja Luganski vabariigid.

TALLINN, 28. september — Sputnik. Valgevene president Aleksandr Lukašenka teatas, et Valgevene rahuvalvajad võiksid võtta kontrolli alla Ukraina-Vene piirilõigu Donbassis, kuid seda ainult konflikti osapoolte nõusolekul. Kremli teatel on neid osapooli ainult kaks - Kiiev ühelt, ning isehakanud Donetski ja Luganski vabariigid teiselt poolt. 

Ukraina meediale antud pressikonverentsil kõneldes ütles Lukašenka, et Minsk on valmis saatma oma rahuvalvajad Donbassi ja sulgema Ukraina-Vene piirilõigu Kiievi poolt kontrollimatu piirkonna kaguosas, kuid ainult vaenupoolte nõusolekul, rõhutas Valgevene president. 

Lukašenka sõnu rahuvalvajate viimise kohta Donbassi kommenteerides öeldi Kremlis, et Minski lepetes sellist klauslit pole. Venemaa presidendi pressisekretäri Dmitri Peskovi sõnul tuleb kõigepealt välja selgitada konflikti osapoolte suhtumine sellisesse ettepanekusse.

© Sputnik / Алексей Дружинин
Venemaa presidendi pressisekretär Dmitri Peskov
"Ja konflikti osalised on antud juhul ühelt poolt Kiiev ja teiselt poolt isehakanud vabariigid Donbassis. Esialgu me nende seisukohta ei tea," ütles Peskov.

Krimmi küsimus on igaveseks suletud

Samal konverentsil jagas Aleksander Lukašenka oma arvamust Krimmi Ukraina koosseisu naasmise väljavaadetest. Valgevene presidendi sõnul seda ei juhtu - "küsimus on lõplikult suletud".

Ametlik Kiiev ei suuda siiski endiselt leppida, et Krimmi elanikud valisid demokraatlikult Venemaaga taasühinemise. 

Президент Украины Владимир Зеленский
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi
Krimmi "tagasituleku" teemat puudutas Ukraina president Volodõmõr Zelensõki vestluses USA presidendi Donald Trumpiga ÜRO Peaassamblee "kuluaarides". Zelensõki sõnul nõustus Trump väidetavalt Krimmi tagastamisega ning lubas selles asjas aidata, kirjutab RIA Novosti.

Mis juhtus Donbassis ja Krimmis

Relvastatud konflikt Donbassis kestab alates 2014. aastast. Selle põhjuseks oli Ukraina võimude algatatud terrorismivastane operatsioon Donbassi isehakanud vabariikide vastu, kes pärast riigis toimunud riigipööret kuulutasid välja iseseisvuse. 

Kiievi sõnul toetab Donbassi rahvakaitseväelasi Moskva. Venemaal peetakse selliseid süüdistusi absurdseteks ja vastuvõetamatuteks. Venemaa juhtkond on korduvalt rõhutanud, et Venemaa ei ole Ukraina- konflikti osapool ega ole sündmustega riigi kaguosas seotud. Ühtki "Vene sõjaväelast", kellest Kiievi räägib, pole Donbassis registreeriniud isegi OSCE järelevalvemissioon.

Krimmi poolsaar taasühines 2014. aasta märtsis Venemaaga pärast Ukrainas toimunud riigipööret. Selline otsus tehti rahvahääletusel, mille käigus valdav enamus poolsaare elanikest pooldas taasühinemist Venemaaga. Ukraina peab Krimmi endiselt oma "ajutiselt okupeeritud" territooriumiks.

Venemaa välisministeerium on korduvalt rõhutanud, et Krimmis korraldatud rahvahääletus toimus kooskõlas rahvusvahelise õigusega, poolsaar on Venemaa lahutamatu osa ja seda küsimust enam ei arutata.

Lugege lisaks:

56
Tagid:
Venemaa, Krimm, Donbass, rahuvalvajad, Lukašenka, Valgevene
Teema:
Relvastus (196)
Samal teemal
Kaugemale NATOst: Venemaa ja Valgevene korraldavad suurõppuse "Liidu Kilp 2019"
Lukašenko ei pea Vene sõjaväebaasi Valgevenes vajalikuks
Valgevene pikendas riigis viisavabalt viibimise aega
Putin — Lukašenka: 20 aastat tagasi alanust pole miski kaotsi läinud
Lukašenka: mispärast te ennast meie piiri taha sätite?
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega