ÜRO lipp organisatsiooni peakorteri ees

ÜRO kliimkohtumine: Eestist võidakse teha ülemaailmne "patuoinas"

149
(Uuendatud 15:10 26.09.2019)
ÜRO kliimakohtumisele minnes süüdistas president Emmanuel Macron paljusid EL-i riike, sealhulgas Eestit, planeedi kliimasoojenemisest päästmise plaanide nurjamises.

TALLINN, 26. september — Sputnik, Aleksei Toom. Niigi üsna intensiivne ÜRO kliimakohtumine, mis on pühendatud kliimasoojenemise ohjeldamise meetmetele sai täiendava sisendi Prantsuse presidendi Emanuel Macroni kriitika tõttu Poola, Ungari, Tšehhi Vabariigi ja Eesti suhtes.

Президент Франции Эммануэль Макрон
© Sputnik / Алексей Витвицкий
Prantsusmaa president Emmanuel Macron
23. – 27. septembrini New Yorgis toimuv ÜRO Peaassamblee ning tippkohtumised, mis on pühendatud kliimasoojenemise vastase võitluse ja säästva majandusarengu probleemidele, pööratakse suuremat tähelepanu maailmamajanduse rohelisemaks muutmisele, saavad olema üsna vaidlusterohked. Mitu esinenud riigijuhti süüdistasid oma maa keskkonnaprobleemides naaberriike, kelle ettevõtted saastavad ühist õhku ja vett.

Enne keskkonnaalase tippkohtumist kutsus ÜRO peasekretär Antonio Guterres osalejaid üles mitte koormama publikut ilukõnedega, vaid rääkima konkreetsetest reaalsetest plaanidest kasvuhoonegaaside heitekoguste vähendamiseks.

Антониу Гутерреш
© REUTERS / DENIS BALIBOUSE
ÜRO peasekretär Antonio Guterres
Ta rääkis ka vajadusest saavutada süsinikuneutraalsus 2050. aastaks. Nii toetas Guterres Euroopa Liidu kavatsust kehtestada see kuupäev energiatööstuses radikaalsete muudatuste lõpuleviimise tähtajaks. Selle idee peamine mootor Euroopas on Prantsusmaa president Emmanuel Macron.

Vastates küsimustele Prantsusmaal ja kogu Euroopas käimasolevate massimeeleavalduste väljavaadete ja tulemuste kohta, mis toetavad aktiivseid meetmeid kliimasoojenemise vastu võitlemiseks, kritiseeris president Macron mitmeid Ida-Euroopa riike, kes nurjasid tema julged plaanid kogu Euroopa Liidu radikaalseks muutmiseks.

Macron leidis "patuoinad", kes segavad majanduse keskkonnasäästlikuks muutmist

Teisisõnu kutsus Prantsusmaa president meediat üles agiteerima poolakaid tänavatele minema ja protesteerima võimude ebapiisavalt otsustavate keskkonnakaitse meetmete vastu. Sama kehtib ka mitme teise EL riigi, sealhulgas Eesti kohta.

 Prantsuse president süüdistas "Poola sõpru", kuid tema kriitika laieneb automaatselt ka ülejäänud kolmele Euroopa Liidu riigile. Järelikult käib see ka nende riikide keskkonnaorganisatsioonide kohta, mis ei suutnud veenda ametivõime aktiivselt võitlema majanduse keskkonnasäästlikkuse eest.

Neli või, nagu Lääne-Euroopat kurvastanud Eesti ootamatu positsioonimuutuse tõttu "kolm ja pool" EL riiki hääletasid otsuse vastu määrata aasta 2050 tähtajaks, milleks riikide majandused tuleb viia süsinikuheite nullbilanssi.

Sputnik Eesti on varem kirjutanud, et Eesti jaoks tähendaks see juba programmi vaheetappides, aastatel 2025 ja 2030, peaks ta sulgema oma põlevkivielektrijaamad, mis toodavad praegu lõviosa riigi atmosfääri saastavast süsinikdioksiidi heitkogusest.

Mida teha, kui jaamade sulgemiseks pole lihtsalt raha

Poola jaoks tähendaks programmiga liitumine Sileesias asuvate söeküttel töötavate elektrijaamade ja kaevanduste kiiret sulgemist, mis annavad tööd kokku üle 10 tuhandele inimese ja millest saadava söe põletamisega toodetav energia katab umbes 80% riigi elektrivajadusest.

Varssavi reageeris president Macroni kriitikale kiiresti ja valuliselt. EL-i asjade minister Konrad Szymanski ütles agentuuri AP teatel, et tema riik võtab kliimaküsimusi väga tõsiselt, kuid soovib selgemaid reegleid reformikulude koorma jagamiseks Euroopa Liidus. Teisisõnu soovib Poola saada söetööstuse likvideerimise ja alternatiivsete energiaallikate loomise eest hüvitist.

Loogiline on eeldada, et sarnase tingimuse oleks pidanud esitama ka Eesti, kellel puuduvad need märkimisväärsed ressursid, mis põlevkivijaamade sulgemine maksta võiks. Kuid seni pole Tallinna ja Brüsseli vastavate läbirääkimiste kohta mingeid teateid.

Selgitades oma märkusi Poola (ja sellest tulenevalt ka Eesti) kohta, ütles president Macron juba New Yorgis toimunud tippkohtumisel, et ta "ei häbimärgistasta kedagi", vaid soovib "veenda Poola sõpru" otsustavalt edasi liikuma.

Lugege lisaks:

149
Tagid:
Antonio Guterres, Emmanuel Macron, tippkohtumine, EL, kliimapoliitika, ÜRO
Teema:
ÜRO Peaassamblee 74. istungjärk (11)
Samal teemal
Häirekell kõigile - Venemaa kliima muutub
Roheline energiasektor pakub võimalusi ekspordiks
Ökomärgise "Roheline lipp" saavad kümme haridusasutust
Trump viskas nalja kliima soojenemise üle
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega