FSB ehk Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistus

Snowden rääkis FSB koostööpakkumise tagasilükkamisest

70
(Uuendatud 12:40 21.09.2019)
Ameerika endine luureohvitser Edward Snowden rääkis esimest korda üksikasjalikult oma saabumisest Venemaale 2013. aasta juunis ja Venemaa FSB koostööettepanekust ning selle tagasilükkamisest.

TALLINN, 19. september — Sputnik. Edward Snowden kirjutas Venemaale tulekust oma autobiograafilises raamatus Permanent Record: My Story (e.k. Alaline toimik: minu lugu – toim.), mida esitleti Berliinis Urania kultuuri- ja teatrikeskuses osana telesillast endise agendiga, kirjutab RIA Novosti

Edward Snowden on endine CIA ja DIA töötaja ning hilisem NSA lepinguline töötaja Delli juures, kes sai vilepuhujana maailmakuulsaks, kui lekitas infot NSA ja CIA ülisalajase jälgimisprogrammi PRISM kohta
© Sputnik / Валерий Мельников

2013. aasta juunis edastas Snowden ajalehtedele Washington Post ja The Guardian rea salastatud materjale USA ja Ühendkuningriigi eriteenistuste jälitusprogrammide kohta internetis. Ta lendas Hongkongi ja sealt Moskvasse, kus veetis mõnda aega Šeremetjevo lennujaama transiittsoonis. Venemaa andis Snowdenile aastaks ajutise peavarju tingimusel, et ta lõpetab oma USA-vastase tegevuse.

2014. aasta augustis sai Snowden Venemaalt kolmeaastase elamisloa, mis võimaldab tal reisida mitte ainult Venemaal, vaid ka välismaal. 2017. aasta jaanuaris pikendati Snowdenu elamisluba 2020. aastani.

RIA Novosti käsutuses olevas raamatus kirjutab Snowden, et ta saabus Šeremetjevo lennujaama 23. juunil 2013. Teda saatis ajakirjanik ja WikiLeaksi töötaja Sarah Harrison, kes toetas Snowdenit Hongkongis viibimise ajal. Passikontrollis teatasid piirivalvurid, et "passiga on probleeme" ja kutsusid ameeriklase kaasa.

Snowden kirjutab edasi, et ta viidi "lennujaamahoones ühte elegantsesse äriklassi ruumi, kus käputäis reisijaid šikkides tugitoolides lõõgastusid ". Ameeriklane ja tema kaaslane viidi koridorist "omamoodi konverentsiruumi, kus pika laua taga istus pool tosinat hallis ülikonnas meest". "Laua keskel istus eakas mees, kelle ülikond oli ülejäänutest parem... Ta pakkus mulle ja Sarahle istet enda vastas," kirjutab Snowden.

"Ta köhatas hääle puhtaks ja tegi mulle üsna ladusas inglise keeles ettepaneku, mida CIA-s (USA Luure Keskagentuur – toim.) nimetatakse "Cold Pitch "("Külm serv"). See tähendab välisluure ettepanekut, mida võib sõnastada kui "tulge meie juurde ja töötage meie heaks". Tasuks koostöö eest pakutakse erinevaid teeneid... 

Endise agendi sõnul mõtles ta sel hetkel "varjatud salvestusseadmete peale ja valis hoolikalt sõnu". Snowden teatas, et "ei kavatse koostööd teha" ja et ta ei tee koostööd "ühegi eriteenistusega". Siis pakkus ta vestluspartnerile kohapeal tema kott läbi otsida, täpsustades: "Seal pole midagi, mis võiks teid aidata."

Selle peale ütles hallipäine mees, et "me poleks seda kunagi teinud" ja et Snowden võiks "lihtsalt aidata". Ta täpsustas Snowdeni reisi eesmärki ja kui ta kuulis, et ameeriklane kavatseb reisida läbi Kuuba ja Venezuela Ecuadori, ütles, et tema pass on tühistatud.

Pärast seda, kui Snowden veendus, et teave tema passi tühistamise kohta vastab tõele ja et "tema enda valitsus jättis ta Venemaale," kutsus vestluskaaslane ta saali akna juurde. Snowden nägi all "suurimat ajakirjanike hulka, mida ta eales näinud oli." See oli "muljetavaldav show, mille võib-olla lavastas FSB, võib-olla ka mitte, kuid suure tõenäosusega oli see midagi vahepealset", kirjutab Snowden.

"Pärast seda küsis vestluskaaslane, kas Snowden sooviks talle "mingit teavet" anda. "Saame hakkama," vastas ta. "Loodan, et te ei kahetse oma otsust," ütles venelane. Siis kummardas ta pisut ja lahkus toast, kui sinna sisenesid kaks lennujaama ametnikku," kirjutab Snowden.

"Veetsime me 40 piiblipäeva ja ööd lennujaamas," kirjutab eksagent. Selle aja jooksul pöördus Snowden varjupaigataotlusega 27 riigi poole, kuid kõik keeldusid, kuna "ükski neist polnud valmis Ameerika survele vastu panema".

Lugege lisaks:

70
Tagid:
eriteenistus, internet, FSB, Edward Snowden, Venemaa
Teema:
Meedialahingud (290)
Samal teemal
EL eelistab "räpaste" saladuste omakasupüüdmatuid paljastajaid
USA kuulas salaja pealt kõnelusi ÜROs, Berliinis ja Roomas
Häkkeri "käekirja" matkimine on käkitegu
Soomes tuli avalikuks Venemaa väeüksuste salajane jälgimine
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega