Poiss Euroopa Liidu lipuga

Komisjoni volinike portfellide jagamine käib Brüsselis täie hooga

38
(Uuendatud 16:46 30.08.2019)
Skandaal Euroopa Komisjoni Poola volinikukandidaadi ümber, kelle kätte keelduti usaldamast alliansi energiapoliitikat, näitab, et portfellide mitteametlik jaotamine Eurokomisjoni uues koosseisus käib täie hooga. Energeetikat palus endale ka Eesti, kuid Brüssel pole midagi vastanud.

TALLINN, 28. august — Sputnik, Aleksei Toom. Euroopa Komisjoni tulevane president Ursula von der Leyen ei saa ametlikult hakata oma alluvate vahel kohustusi jagama, kuid ta teeb seda mitteformaalselt. Eesti volinikukandidaadi Kadri Simsoni vastutusala pole ikka veel teada, kuigi Tallinn palus delegeerida talle euroliidu energiaküsimused. 

Mitte kõik liidu liikmed ei ole suutnud tutvustada tulevasele presidendile Ursula von der Leyenile oma volinikukandidaate. Prantsusmaa ja Itaalia ei ole veel nimetanud oma esindajate nimesid eurokomisjoni uude meeskonda, Ühendkuningriik on aga teatanud, et ei näe selles Brexiti tõttu üldse mingit mõtet.

Euroopa Liidu Nõukogu praeguse esimehe otsusega pidid liikmesriigid kandidaadid esitama 26. augustiks, kuid 28. augusti seisuga ei ole tulevane president ikka veel suutnud formaalselt asuda ametikohustuste jagamisele oma "kabinetis", sest kolm inimest on puudu.

Kusjuures prantslased ja itaallased pretendeerivad kahtlemata eurokomisjoni uue koosseisu kõige tähtsamatele portfellidele, nagu energeetika, mille peale loodab mitu riiki korraga, sealhulgas Eesti.

Naiivne oleks loota energeetikat endale saada

Eesti peaministri Jüri Ratas teatas üksikasjadesse laskumata, et 12. augustil arutasid eurokomisjoni tulevane president Ursula von der Leyen ja Eesti valitsusjuht "ka Eesti kandidaati tulevase Euroopa Komisjoni voliniku ametikohale".

Kuid on ilmne, et tulevane komisjoni president arutab juba kandidaatidega nende tulevasi vastutusalasid ning on järelikult kuulanud ka Simsonit teemal, kas Eesti soovib võtta enda peale energeetikat kogu euroliidu mastaabis.

Sellest annab tunnistust näiteks Poola kandidaadi Krzysztof Szczerski keeldumine osalemast edaspidi uue Euroopa "ministrite kabineti" formeerimise protsessis.

Ametlikult on Varssavi seda oma poliitiku ootamatut sammu seletanud sellega, et Szczerskile tehti ettepanek tegelda põllumajanduse, mitte energeetikaga, nagu tahtis Poola. Szczerski teatas, et ei taipa põllumajandusest tuhkagi, ja võttis seetõttu oma kandidatuuri tagasi. Tema asemel läheb eurokomisjoni Janusz Wojciechowski ja tema, hakkab teadolevalt peaaegu kindlalt tegelema põllumajandusega.

Tundub, et volinike kohustused on juba kindlaks määratud

Järelikult portfellide jaotamine juba käib, kuigi varem räägiti, et Ursula von der Leyen hakkab selle keerulise asjaga tegelema alles septembris. Saab järelduse, et Saksa poliitik on Simsoni soovid ära kuulanud, kuid pole teinud talle ettepanekut võtta endale Euroopa Liidu ühise energiaturu probleemid.

Kuigi Eesti on distantseerunud Brüsselile ja Berliinile eriti ebameeldivatest Poola algatustest, suutnud vältida kaasamist "Saksamaa diktaadi" opositsioonigruppi ja teeb näo, et ta ei näe Vene–Saksa gaasijuhtmes Nord Stream 2 üldiselt midagi halba, siis vaevalt annab see talle alust arvestada energeetikavoliniku portfelliga. Peale selle, nagu Sputnik Eesti on juba kirjutanud, ei peakski Eesti seda eurokomisjoni portfelli himustama. 

Venemaa mõju eurokomisjoni koosseisu komplekteerimisele

Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni avalduste põhjal otsustades peab eurokomisjoni tulevane koosseis arvestama ka "Vene tegurit". 

Euractiv France teatel pühendas Prantsuse riigipea kohtumisel riigi diplomaatiliste esinduste juhtidega 27. augustil Pariisis märkimisväärse osa oma esinemisest Venemaale ning euroliidu ja Moskva vahelise dialoogi korraldamise probleemidele.

President Macron ütles muuhulgas, et "Euroopa lakkab eksisteerimast", kui ta ei suuda ümber mõtestada oma strateegiat Venemaa suhtes. Kui võtta arvesse Prantsusmaa kaal Euroopa Liidus, võib oletada, et Pariis püüab mitte lasta eurokomisjoni uues koosseisus võtmepositsioonidele selgelt venevastase meelsusega poliitikuid.

"Me ei saa Euroopat ümber ehitada, kui me ei ehita ümber suhteid Venemaaga," ütles Macron. "Vastasel korral läheneb Venemaa teistele üliriikidele."

Kuid otsustades selle järgi, mis suunas sündmused arenevad, peaksid Eesti ja teised Balti riigid püüdma mitte sattuda "Macroni nimekirja" ehk nende liitlaste hulka, kes ei tegutse Venemaaga suheldes Euroopa huvides.

Lugege lisaks:

38
Tagid:
Brüssel, Euroopa Komisjon, eurovolinik, Euroopa Liit
Samal teemal
Londonis kuulutati välja Euroopa Liidust lahkumise viimane võimalik kuupäev
Euroopa soomeugrilaste vahel puhkes infokonflikt
Uuring: Eesti elanikkond on Euroopa ulatuses üks vaimselt võimekamaid
Eurovolinik: Brexit võib Saksamaale miljardi maksma minna