Kanada sõjaväelased, illustreeriv foto

Natolaste argipäev Baltimaades: "vihkavad üksteist ja naeravad käskude üle"

407
(Uuendatud 20:19 03.08.2019)
Kanada uuriv ajakirjandus on pisut ära rikkunud idüllilise pildikese "NATO õilsast missioonist Baltimaade kaitsel Venemaa agressiooni eest" — ookeanitaguste kaitsjate moraalne pale jätab soovida paremat.

TALLINN, 3. august — Sputnik. Vihkamine, reetmised, kadedus ja künism — nende nelja mõistega saab Kanada ajalehe National Post andmetel lühidalt iseloomustada ühe Balti riigi territooriumil NATO "Venemaa ohjeldamise" missiooni raames paikneva Kanada tsiviil- ja sõjalise koostöö üksuse sisesuhteid.

National Posti ajakirjanikud jutustasid, kuidas pärast kaebusi solvangute ja ebaprofessionaalse käitumise üle, mis lokkavad missiooni tsiviil- ja sõjalise koostöö üksuses Lätis, on Kanada väejuhatus lähetanud sinna lausa erijuurdleja — kolonelleitnant Jeremy Fountaini.

Leedu sõdur NATO õppustel Saber strike Leedus.
© AFP 2019 / Petras Malukas

Hirm ja moraalne terror

Juurdluse käigus on selgunud, et mõned sõjaväelased on avalikult välja naernud Kanadas asuva kõrgema juhtkonna, levitanud piinlikke karikatuure missioonile määratud soolise võrdõiguslikkuse nõunikust ja kuulujutte Lätti saabuma pidanud komandörist.

Kanada armee Läti operatiivgrupi allüksuse J9 liikmed on endale sageli lubanud ebaprofessionaalseid kommentaare madalama auastmega sõjaväelaste juuresolekul. Fountain jõudis järeldusele, et tsiviil- ja sõjalise koostöö üksus on sisuliselt lõhenenud kaheks leeriks, kes on omavahel vaenujalal.

Fountain osutas oma juurdlusaruandes ka katsetele "vabaneda" Ottawas asuva Kanada Ühendoperatsioonide Juhtimiskeskuse (Canadian Joint Operations Command) alluvusest. J9 sõjaväelased ei ole vastanud juhtimiskeskuse teabenõuetele ja on avalikult välja naernud juhtimiskeskuse käsud kommenteerides neid selliste väljenditega nagu bullshit (jama) ja highly false (täitsa vale).

Medaleid ja joogipoolist jagatakse "ebaõiglaselt"

Osaliselt tulenevad moraaliprobleemid juurdleja arvates Lätis töötavate Kanada sõjaväelaste seisundi erinevusest: mõned saavad maksusoodustusi, ühtedel on õigus mingile medalile, aga teistel mitte, seejuures nad peavad töötama lähestikku, mis tekitab omavahelist vaenu.

Muude probleemide hulgas, mis mõjutavad sõjaväelaste moraali, oli ebavõrdne juurdepääs alkoholile, ainult osale personalist antud õigus viibida väljaspool sõjaväebaasi territooriumi ja juhtkonnapoolse toetuse puudus reservväelastele.

Ebaprofessionaalne käitumine pikema aja vältel ning ebaadekvaatne restriktsioonipoliitika* ja personali ebaselge staatus on laostanud nende moraali, räägitakse aruandes.

Fountain soovitas võtta võimalikult kiiresti tarvitusele abinõud olukorra normaliseerimiseks ja professionaalse käitumise taastamiseks, samuti kommunikatsiooni parandamiseks ühendoperatsioonide juhtimiskeskusega Ottawas.

Kanada relvajõudude pressiesindaja kapten Leah Campbell ütles, et aruande üksikasju ei saa praegu avalikustada, sest mõned aspektid on alles uurimisel.

Эстонские военнослужащие во время проведения  учений НАТО Весенний шторм в городе Силламяэ
© Sputnik / Денис Пастухов

Ta lisas, et kohe pärast seda, kui ebaprofessionaalse käitumise juhtumitest kanti ette Läti operatiivgrupi komandörile, hakkasid Kanada relvajõud neid uurima ning viivitamatult võeti tarvitusele abinõud olukorra parandamiseks haldusmeetmetega ja isikkoosseisu ümberpaigutamisega.

Kanada sõnum Putinile

Kanada juhib alates 2017. aastast NATO suurendatud kohaloleku lahingugruppi (NATO Enhanced Forward Presence Battle Group) Lätis. National Post kirjutab, et see on osa alliansi jõupingutustest, mis on mõeldud "oma idapoolsete liikmete rahustamiseks pärast seda, kui Venemaa annekteeris 2014. aastal Krimmi ja hakkas toetama Ukraina valitsusvägede vastu võitlevaid separatiste".

2018. aasta juulis külastas Lätit Kanada peaminister Justin Trudeau kuulutamaks, et tema valitsus mitte ainult ei jätka missiooni, vaid laiendab seda. Kanada väed jäävad Lätti 2023. aasta märtsini ja sõjaväelaste arvu suurendatakse 455-lt 540-le.

Джастин Трюдо
© Sputnik / Алекс Панциков
Justin Trudeau

Trudeau teatas, et Kanada sõjaväelased on Lätis selleks, et saata sõnum Venemaa liidrile Vladimir Putinile. "Me muidugi loodame, et president Putinile on antud selge signaal, et tema tegevus selle reeglitel põhineva rahvusvahelise olukorra destabiliseerimisel ja eiramisel, mida NATO on koos teistega edukalt hoidnud umbes viimase 75 aasta jooksul, on äärmiselt oluline," ütles Trudeau.

Nato idarindel

Uudisteportaal Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et viimastel aastatel on Baltimaades täheldatav Põhja-Atlandi alliansi rühmituste ennenägematu kosumine.

2016. aastal toimunud NATO tippkohtumisel Varssavis otsustati paigutada Leedu, Läti, Eesti ja Poola territooriumile NATO sõjaline kontingent, kuid esimesed Lääne väeüksused ilmusid Balti riikidesse niipea, kui nad 2004. aastal NATO-ga ühinesid.

Venemaa on korduvalt teatanud, et Venemaa ei ründa mitte kunagi mistahes NATO riiki. "See on selge kõikidele vastutustundlikele poliitikutele," täheldas Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

"Meie suhtumine NATO laienemisesse ja niinimetatud NATO partnerlusprogrammi raames sõjalise taristu edasinihutamisesse meie piiri vahetusse lähedusse ei ole muutunud. Meie julgeolekudoktriinidesse on selgelt sisse kirjutatud, et üheks peamiseks julgeolekuohuks on NATO edasine idasuunaline laienemine," ütles Lavrov.

"Olen veendunud, et kõik tõsiseltvõetavad ja ausad poliitikud teavad suurepäraselt, et Venemaa ei ründa kunagi ühtegi Põhja-Atlandi alliansi liikmesriiki. Meil ei ole mingeid selliseid plaane. Ma arvan, et NATO-s teatakse seda suurepärastelt, kuid kasutakse iga ettekäänet, et paigutada üha rohkem sõjatehnikat ja pataljone garanteerimaks, et USA hoiab ka edaspidi sellel marjamaal oma pilku peal," ütles Lavrov.

*Restriktsionism on see, kui töötajad piiravad teadlikult oma tööviljakust, ei kasuta teenistuskohustuste täitmisel oma füüsilisi ja vaimseid võimeid täiel määral.

407
Teema:
NATO idarindel (273)
Samal teemal
NATO idarindel
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega