Saksamaa eradetektiiv Josef Resch

Holland keeldus vastu võtmast Saksa detektiivi andmeid MH17 kohta

79
(Uuendatud 10:32 31.07.2019)
Saksamaa eradetektiiv Josef Resch edastas oma detektiivibüroo Wifka veebilehel andmed reisilennu MH17 katastroofi kohta ning avaliku kirja JIT-le ja Hollandi prokurör Fred Westerbekele.

TALLINN, 30. juuli — Sputnik. Saksamaa eradetektiiv Josef Resch ütles RIA Novostile, et ta oli püüdnud Hollandile üle anda uusi materjale MH17 katastroofi kohta, mida polnud ühise uurimisrühma (JIT) viimastes juunikuistes avaldustes arvestatud, kuid sai äraütleva vastuse.

Kiri rahvusvahelisele juurdlusele

"Oma tunnistustes (JIT-le – toim.) käsitleme me järgmisi tõendeid: eriteenistuste 2014. aasta 17. juuli helisalvestised Ukraina armee ja separatistide hävitajate lennuliiklusest ja "tornidest" (lennujuhtimiskeskustest – toim.), Ukraina armee telefonikõned, eriteenistuste ja sõjaväelaste helisalvestised Vladimir Putini 2017. aasta 17. juulil toimunud lennust (sel päeval naasis Venemaa president Brasiiliast Moskvasse – toim.), "lennutornide" salvestised pärast teavitust lennuki allakukkumisest, sealhulgas ka eriteenistuste helisalvestised separatistide ja ukrainlaste asjaomastest sõjalistest üksikasjadest mõne nädala vältel enne ja pärast lennukatastroofi, käsikirjalised märkmed ja hävituslendurite isiklike kõnede helisalvestised juhtunu kohta," öeldakse läkituses.

Andmed, mida juurdlusel ei ole
Ühise uurimisgrupi pressikonverents Boeing MH17 õnnetusjuhtumi uurimisest
JIT MH17 (Joint Investigation Team – ССГ – Совместная следственная группа)

Lisaks on detektiiv valmis esitama JIT-le:

- informaatori nime, kellele maksti 15,5 miljonit mitmesuguses vääringus sularaha;

- "asutuse" nime, kus informaator töötas;

- dektüpteeritud hinnangud teistelt olulistelt teabekandjatelt saadud infost;

- kõrgemate sõjaväelaste ja poliitikategelaste eeldatult hävitatud saladokumendid;

- luureteenistuste kirjalikud ülestähendused vahejuhtumi kohta.

Resch teatas, et võib üle anda ka "lisadokumente, mida turvalisuse kaalutlustel ei ole siin mainitud". Rõhutatakse, et kõik need andmed on varemavaldatud tõendusbaasi lisamata: "Ma pole midagi neist näinud JIT avalikustatud teabes tõenditest, faktidest ja teabest, mis meil olemas on."

Resch nõuab avalikustamist

Reschi sõnul on ta valmis need dokumendid uurijatele üle andma ainult rahvusvahelise meedia esindajate juuresolekul.

"Me oleme valmis vabatahtlikult ja ainult ühiselt tegema avalduse pädevale JIT-le ja Hollandi uurivale prokurörile Westerbekele. Meie isikliku turvalisuse kaalutlustel peame hädavajalikuks, et meie avalduste ja tõendite avamise juures osaleksid rahvusvahelised meediakanalid ning kannatanud riikide esindajad," seisab kirjas.

Viisakas keeldumine

JIT-s ei ole seni veel keegi Saksa detektiivi kirjale reageerinud, küll aga sai ta Hollandi prokuratuurist vastuse, millele oli alla kirjutanud prokurör Ann van Dooren. Selle Josef Reschile adresseeritud advokaadi kirja sisu on RIA Novosti käsutuses.

Prokuratuur on detektiivi ettepaneku "teadmiseks võtnud" ja rõhutab, et JIT-s "ollakse alati huvitatud materjalidest, mis võivad uurimisele kaasa aidata."

Reschi esitatud tingimused "on väga tavatud ja need võivad uurimist kahjustada, kui tõendeid enne nende läbiuurimist käsitleb meedia ja teised isikud."

Selletõttu "ei saada JIT Reschi taotlusele vastata," öeldakse ametkonna vastuses. Reschil kui Saksamaa LV kodanikul soovitatakse pöörduda oma "ulatuslike tõenditega" Saksamaa prokuratuuri poole ning juhul, kui ta siiski tahaks saata oma materjalid JIT-le, soovitab Hollandi prokuratuur kasutada tal selleks vastavat linki uurimisrühma veebilehel.

Eraviisiline juurdlus

Ettevõtte Wifka veebilehel avaldatud info kohaselt on Josef Resch tegelenud MI17 katastroofi uurimisega 2014. aastast peale. Tellija, kelle nime Resch lepingu tingimuste tõttu ei nimeta, pakkus honorariks teabe eest katastroofi põhjuste kohta esialgu 30 miljonit ning seejärel veel 17 miljonit USA dollarit.

2015. aasta keskel pöördus detektiivi poole informaator, kes andis väärtuslikku teavet. Selle eest sai ta preemiaks 15,5 miljonit, mis maksti välja kolmes erinevas valuutas – eurodes, dollarites ja Šveitsi frankides sularahana. Umbes aasta pärast seda sündmust kaasas Saksamaa prokuratuur Reschi tunnistajana alustatud "sõjakuriteo" uurimisse.

Seejärel avas Šveitsi prokuratuur Hollandi palvel Reschi pangalaeka, kus, nagu ta kinnitab, olid hoiul tähtsad dokumendid. Reschi sõnul pakkus ta "juba siis omapoolset koostööd, et ennast ohtu seadmata leida võimalusi teabe saamiseks." Ta lisas, et laekas olnud dokumente ei ole talle seniajani tagastatud.

Resch jutustas oma uurimistööst Saksamaa ajakirjanduses juba 2015 aastal. Kõigepealt teatas ta kohtumise oma informaatoriga ajakirjale Spiegel ning 2016. aastal ajakirjale Stern talle telefonitsi tehtud ähvardustest.

MH17 katastroof

Reisi MH17 Amsterdamist Kuala Lumpurisse lennanud Malaisia Boeing tulistati 17. juunil 2014. aastal Donetski oblasti kohal alla. Pardal oli 298 inimest, kes kõik hukkusid.

Кiiev süüdistas katastroofis maakaitseväelasi, nood aga väitsid, et nende valduses ei ole vahendeid, mis võimaldaksid sellisel kõrgusel lendavat lennukit alla tulistada.

Ühine rahvusvaheline uurimisrühm, mida juhib Hollandi peaprokurör ja mis toimetab menetlust ilma Venemaa osaluseta, on esitanud uuringu vahepealsed tulemused.

Juurdlus kinnitab, et Boeing tulistati alla õhutõrjeraketiga Buk, mis kuulub Venemaa relvajõudude Kurskis paiknevale 53. õhukaitsebrigaadile.

Venemaa välisministeerium nimetab JIT süüdistusi põhjendamatuiks ja kahetsusväärseteks ning juurdlust ennast erapoolikuks ja ühekülgseks.

Hiljem märkis Venemaa president Vladimir Putin, et Venemaad ei lubata Ida-Ukrainas toimunud lennuõnnetuse uurimise juurde, Moskva aga saab uurimise tulemusi tunnistada ainult sel juhul, kui saab sellest täiel määral osa võtta.

Lisaks sellele, nagu kaitseministeeriumi poolt meenutati, said kõik need raketid, millest ühe mootorit MH17 katastroofi Hollandi uurimiskomisjon ette näitas, pärast 2011. aastat utiliseeritud.

Venemaa presidendi pressisekretär Dimitri Peskov on korduvalt teatanud, et Venemaa lükkab kõik süüdistused sellesse lennuõnnetusse kaastatuses kategooriliselt tagasi.

JIT juunikuised järeldused ja Venemaa vastus

Juunis tegi lennureisi MH17 katastroofi rahvusvahelinne juurdlus teatavaks nelja kahtlusaluse nimed.

Teadaande kohaselt on nendeks venemaalased Igor Girkin, Sergei Dubinski ja Oleg Pulatov ning ukrainlane Leonid Hartšenko.

Juurdlus peab neid osalisteks õhutõrjeraketi Buk toomises Donbassi positsionile ja Malaisia Boeingu tulistamises. Nagu JIT esindaja teatas, esitatakse neile tapmissüüdistus ning juurdlus väljastab nende kohta rahvusvahelise vahistamisorderi.

Kohtuprotsess MH17 allakukkumise asjus toimub Hollandis ning algab 2020. aasta 9. märtsil.

Moskvas on korduvalt märgitud, et järeldused on põhjendamatud, ja nõutud konkeetseid tõendeid. Venemaa välisministeeriumist teatati, et tekivad õigustatud küsimused ühise uurimisrühma töö kvaliteedi suhtes.

Malaisia umbusk ja ekspertide hinnang

Usaldamatusest rahvusvahelise juurdluse järelduste suhtes on teatanud ka Malaisia peaminister Mahathir Mohamad.

Ta leiab, et USA, Holland ja Austraalia ei ole tegelikult sellest huvitatud, et tuvastada lennuõnnetuse põhjused ja leida tragöödia tõelised süüdlased, vaid on lihtsalt otsustanud, et vastutama peab Venemaa.

Hollandi ja vene ajakirjanike Max vab der Werffi ja Jana Jerlašova filmis, kus edastatakse Malaisia peaministri intervjuu, on esindatud hinnangud Saksamaa ja Malaisia ekspertidelt, kes räägivad sellest, et Ukraina julgeolekuteenistus on redigeerinud Donbassis toimunud MH17 katastroofi menetluses tõenditena esitatud kõneluste salvestusi.

79
Teema:
MH17 katastroof (28)