Ukraina terviklikkuse kaitsel: Lätis blokeeriti Baltnewsi kohalikku portaali, illustreeriv foto

Ukraina terviklikkuse kaitsel: Lätis blokeeriti Baltnewsi kohalik portaal

91
(Uuendatud 18:11 24.07.2019)
Ametlik Riia on "Ukraina territoriaalse terviklikkuse" nimel sulgenud Läti elanikele juurdepääsu infoportaalile Baltnews.lv.

TALLINN, 24. juuli — Sputnik. Balti riikide võimud hämmastavad jätkuvalt maailma oma nägemusega ajakirjandusvabadusest - seekord Lätis, kus suleti kohalik portaal Baltnews.

Министерство иностранных дел Латвии
© Flickr / Guillaume Speurt
Läti välisministeerium

Telegram-kanali Sputnik Lähivälismaa teatel seletas Läti välisministeerium teabeagentuur Baltnews võrgulehe blokeerimist "Ukraina territoriaalse terviklikkuse ohustamise ning tema iseseisvuse ja suveräänsuse õõnestamisega", mistõttu see kuulub EL sanktsioonide alla. Seejuures ähvardatakse portaali ajakirjanikke kriminaalvastutusega.

"Selline sõnavabadus siis," teeb Telegram-kanal Sputnik Lähivälismaa kokkuvõtte.

Balti riikide võimud ei püüa mitte esimest korda "suud sulgeda" meediakanalitel, mis edastavad peavoolust erinevaid seisukohti. Reeglina rünnatakse Venemaaga seotud meediaväljaandeid, millele Balti riikides sõnavabaduse põhimõte ei laiene.

Pressivabadus lõpeb ülalt tulnud signaali peale

RIA Novosti avaldas sõnumi, mis laekus võrgulehe Baltnews.lv administraatorile Läti ülikooli matemaatika ja informaatika instituudis, mis täidab riigis domeeniadministraatori ülesandeid. E-kirja oli allkirjastanud NIC võrgulahenduste osakonna domeeniregistri administraator Ilze Bieber.

"Läti Vabariigi välisministeerium (edaspidi - ministeerium), mis on Euroopa Liidu (EL) 17. märtsi 2014. aasta reglemendi nr 269/2014 (edaspidi "reglement") kohaselt pädev asutus, teatas domeeni .lv kõrgema registripidaja NIC.LV-le piiravate meetmete rakendamisest baltnews.lv suhtes seoses tema poolt Ukraina suveräänsust ohustava ja tema sõltumatust ja territoriaalset terviklikkust õõnestava tegevusega ning et domeeninime registreerimine kujutab endast reglemendi sätete rikkumist ja seega nendes rikkumistes süüdiolevaid isikuid võidakse võtta vastutusele vastavalt Läti Vabariigi kriminaalkoodeksi sätetele," öeldakse selles.

Teatises mainitakse samuti, et "NIC.LV peatas domeeninime baltnews.lv ja blokeeris 24. juulil 2019 selle tehnilise baasi". Biebere kinnitas RIA Novosti'le, et registripidaja sai vastava kirja Läti valitsuselt.

"Loomulikult oli kiri, muidugi," ütles ta. Miks see nõue ilmus alles nüüd, registripidajal ei tea. "Selle seaduse kohaselt võib domeeni blokeerida igal ajal," märkis ta. Moskvast ei avane võrguleht baltnews.lv samuti.

Riia püüab kõigest väest

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, kuidas sealsamas Lätis keelati 2019. aasta jaanuaris kolmeks kuuks telekanali Rossia-RTR levitamine. Oktoobris 2018 ei lubatud riiki portaali NewsBalt peatoimetaja Andrei Võpolzovi ja ta kuulutati persona non grata'ks.

Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova
© Sputnik / Илья Питалев

2018. aasta juulis pidas Läti julgeolekupolitsei kinni Sputnik Latvia peatoimetaja Valentina Rožentsova "vestluseks". Sputnikule osutatakse Lätis üldse kõrgendatud tähelepanu, mis piirneb juba foobiaga. Juba varsti pärast Sputnik Latvia tegevuse alustamist jätsid sealsed võimud ta ilma rahvuslikust domeenist "lv".

2018. aasta aprillis soovitas kohalik elektroonilise meedia nõukogu avalik-õiguslikel meediakanalitel mitte kasutada oma töös Sputniku fotosid. Sputniku ajakirjanike akrediteerimisest keeldumine on juba ammu saanud Läti riigiametnikele kurvaks normiks.

Jaanuaris 2018 peeti Riias kinni Venemaa telejaama TVC produtsent Anatoli Kurlajev ja tema abikaasa, Venemaa ajakirjanik Olga Kurlajeva, kes kanti kohalike võimude "musta nimekirja".

Ega Vilniuski maha jää

Võistlust Balti riikide halvima sõnavabaduse olukorraga riigi nimetusele juhivad kindlalt Leedu võimud. 12. juulil 2019 andis Vilniuse ringkonna halduskohus Rahvuslikule ringhäälingu- ja televisiooni järelevalve komisjonile (LRTK) loa blokeerida portaal Sputnik Lietuva.

Üleskutseid blokeerida juurdepääs Sputnik Lietuvale on tehtud ka varem. Vaenulikkuse kulminatsiooniks Venemaa ajakirjanduse suhtes oli mai lõpus Sputnik Lietuva peatoimetaja Marat Kasemi kinnipidamine otse Vilniuse lennujaama seinte vahel. Pärast läbiotsimist ja ülekuulamist anti Läti kodanik Kasemile kätte määrus, mis keelas tal sissepääsu Leedusse viieks aastaks.

Lisaks lülitatakse välja või blokeeritakse Leedus erinevatel ettekäänetel regulaarselt selliste Venemaa telekanalite edastamine nagu RTR ja TVC. Ka Komsomolskaja Pravda ei olnud Vilniusele meelepärane – väljaande erikorrespondent Galina Sapožnikova kuulutati "riigile julgeolekuohtu kujutavaks isikuks".

Tallinn hoiab esialgu "taset"

Eesti ametnikud on seni suutnud säilitada endise Nõukogude Liidu territooriumi kõige häirimatuma riigi mainet ja mitte laskuda ebamugavate meediakanalite otsese keeluni.

Kuigi nende töö Eestis on igal võimalikul viisil piiratud "vene propagandale vastutegevuse" ettekäändega ning "meie ja teie vabaduse" aastatel likvideeriti peaaegu täielikult venekeelne trükiajakirjandus riigis, isegi see, mis järgis peavoolu ja võimude tõekspidamisi.

Harvad pole ka juhud, mil Eestisse saabuvaid vene ajakirjanikke on piirilt tagasi pööratud. Riigiametnikele on isegi antud juhised, mis "soovitavad" tungivalt Venemaa "propagandaväljaannetega" mitte suhelda. Lisaks tõstetakse Eestis regulaarselt ka Venemaa telekanalite leviku piiramise ja Interneti tsenseerimise küsimust.

Viimase näitena võib tuua Eesti kaitseväe ametlikus ajakirjas Sõdur avaldatud materjali, mis väljendas rahulolematust selle üle, kuidas Venemaa ajalehed, eriti kurikuulus Sputnik, kajastavad Eesti kaitseväe ja nende NATO liitlaste tegevust.

Tähelepanuväärne on see, et ajakiri Sõdur ei viidanud ühelegi juhtumile, kus Eesti kaitseväest saadud teavet oleks kajastatud eksitavalt või moonutatult ja heitis Sputnik Eestile ette vaid "provokatiivseid pealkirju", toomata seejuures ainsatki konkreetset näidet.

Venemaa välisministeerium on veendunud, et kõik see räägib selgelt Balti riikide kooskõlastatud joonest Venemaa meedia suhtes. Venemaa välisministeerium märkis, et Balti riikides täheldatavad meedia ahistamise juhtumid "näitavad selgelt, kui demagoogilised on tegelikkuses Vilniuse, Riia ja Tallinna avaldused oma vankumatusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele".

91
Tagid:
poliitika, meedialahingud, Baltnews, Läti, sõnavabadus
Teema:
Meedialahingud (290)
Samal teemal
Meedialahingud
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega