Häirekell kõigile - Venemaa kliima muutub

95
(Uuendatud 23:18 19.07.2019)
Siberi föderaalse ülikooli ja Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi osakonna V.N.Sukatšovi nimelise metsainstituudi teadurid uurisid mändide ja lehiste ainevahetust ja ennustavad, et ülemaailmse kliimasoojenemise tõttu vallutab mänd lehise põlised kasvukohad.

TALLINN, 19. juuli — Sputnik. Kõik maakera suurimas metsapiirkonnas - Siberis - toimuvad kliimamuutused toovad endaga kaasa muutused kogu maailmas, selle sõna kõige otsesemas tähenduses, kirjutab RIA Novosti

Auto väljalasketoru
© AP Photo / Hendrik Schmidt

See pole ainult ühe puuliigi asendumine teisega kusagil Siberi taigas. Üks domineeriv liik tõrjutakse välja teise poolt, mis omandab piirkonnas domineeriva liigi staatuse. See ei tähenda ka mitte ainult muutusi metsanduses, metsa mullastikus ja isegi mitte ainult muutusi kogu Siberi metsavööndi fauna ja floora liigilises koosseisus.

Sellega kaasnevad muutused Siberi kogu hüdroloogilises režiimis, mis omakorda tekitavad nihkeid Maa kliimas. Uuringu tulemused on avaldatud ajakirjas Agricultural and Forest Meteorology

Harilik mänd (Pinus sylvestris) tõrjub Põhja-Siberi tundrametsas välja lehise (Larix sibirica). Üldisest kliimasoojenemisest tingituna laieneb männi kasvuala ja igikeltsa aastatepikkune kahanemine levib nii põhjasuunas kui ka kõrgemale mägedesse, hõivates alasid, kus varem kasvasid lehised. 

Teadlane: katastroofiliste muutuste ärahoidmiseks on veel kümme aastat >>

Igikelts sulab kogu põhjapoolkeral. Sellega suureneb pinnase niiskusesisaldus, mis viib sageli liigniiskuseni. Liigniiske muld on puudele kahjulik ja põhjustab muutusi metsade liigilises koosluses.

„Võib oletada, et aja jooksul hakkavad Siberi metsad sarnanema Skandinaavia metsadega, kus igikelts katab ainult väikest osa territooriumist ning puude koosluses domineerivad kuusk ja mänd.

Mänd aga levib mägedes sinna, kus teda varem ei kohatud. Kõik see toimub mitte ainult Siberis, vaid ka Alpides,” ütles Siberi föderaalse ülikooli keskkonnakaitse ja looduskasutuse kateedri dotsent Josef Urban.

Kirjeldatu taustal rõhutab autor, et Siberi metsade liigilises koosluses täheldatavatel muutustel on kahtlemata globaalsed tagajärjed. 

Президент РФ Владимир Путин и директор Федеральной службы безопасности (ФСБ) Александр Бортников (слева) во время отдыха в Саяно-Шушенском заповеднике  в Республике Тыва, 26 августа 2018.
© Sputnik / Алексей Никольский
Vladimir Putin Sajaanides.

„Valitsustevahelise kliimamuutuste töörühma eksperdid osutavad ülemaailmse kliimasoojenemise võimalikele tagajärgedele, milleks on lehisemetsade pidev kahanemine, muutused soojuse- ja energiavoogude omavahelises suhtes ning märkimisväärsed muudatused taimede käsutuses oleva kasvupinna niiskusesisalduses. 

Antarktika sulab kiiremini kui kunagi varem >>

Me võime saada tunnistajaiks tervele hulgale ekstreemsetele sündmustele, näiteks üleujutustele, mis tulenevad sellest, et jõgede vooluhulk sademete ümberjaotumise tõttu aasta vältel üha suureneb.

Liigilise koosluse muutumise tõttu aga väheneb omakorda metsade „transpiratsioonivõime (männikud transpireerivad tavaliselt vähem veeauru kui lehisemetsad),” märkis Josef Urban.

Kokkuvõtteks nendib Siberi föderaalse ülikooli ekspert et lehise leviku oluliseks põhjuseks on globaalne kliimasoojenemine ja sellest tulenev ülemäärane niiskuse kogunemine pinnasesse. Lehisemetsad on liigniiske pinnase hapnikuvaeguse suhtes männimetsadest tundlikumad.

Ülemaailmse kliimasoojenemise aeglustumine võimaldaks ka seda ulatuslikku lehisemetsade männikutega asendumise protsessi aeglustada ja sellega kaasnevaid keskkonnamõjusid leevendada.

Samas aga pole lehise taandumist oma tavapäraselt kasvualalt kuigi lihtne pidurdada. Lehis kasvab hästi ja võtab kiiresti maad tuleroaks langenud metsaaladel, kuid juba paarikümne aasta pärast jääb tema kasv toppama maapinnale paksu kihina ladestunud orgaanilisele ainele tõttu. Orgaanika aga laguneb karmides kliimatiningimustes (ikkagi Siber) väga aeglaselt.

Saksa ja Šveitsi õpilased nõuavad tegusid kliimamuutuse vastu >>

Küllap, kui metsapõlenguid toimuks sagedamini, võimaldaks see maapinnale ladestunud orgaanilise aine mineraliseerumisprotsessi kiirendada ja see aitaks omakorda lehiseistandikel ellu jääda. Kuid Aga Josef Urbani sõnul ei ole võimalik rakendada puistuste kujundamisel nn juhitavate tulekahjude meetodit, kuna sellel oleks nii loomadele kui inimestele ilmselgelt kurvad tagajärjed.

95
Samal teemal
Soome taiga tunnistati maailma üheks kõige kaunimaks metsaks
Trump viskas nalja kliima soojenemise üle
Eesti Looduskaitse Selts tähistab 51. sünnipäeva