Hävitaja Eurofighter Typhoon

Ekspert Eurofighterite kokkupõrkest: see pole parim lennuk, kuid asi pole selles

79
(Uuendatud 12:11 25.06.2019)
Kaks hävitajat Eurofighter põrkasid kokku Saksamaa taevas, üks pilootidest hukkus. Venemaa Sõjateaduste akadeemia korrespondentliige Sergei Sudakov avaldas raadios Sputnik arvamust juhtumi põhjuste kohta.

TALLINN, 25. juuni — Sputnik. Kaks Bundeswehri hävituslennukit Eurofighter põrkasid Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal kokku, teatas väljaanne Focus viitega Bundeswehrile. Portaali andmetel õnnestus pilootidel katapulteeruda. Telekanali N-TV teatel leiti üks pilootidest maandununa õnnetuskohal. 

Hiljem teatas telekanal, et teise hävitaja piloot leiti surnuna. Teavet vahejuhtumi kohta kinnitas ka liidumaa siseministeerium. Raadiojaam Ostseewelle avaldas video, kus taevas silmapiiril on näha kaks suitsupilve. Pärast lennukite allakukkumist algas tulekahju. Sündmuskohale saabusid päästeteenistused.

Sõjateaduste akadeemia korrespondentliige, analüütik Sergei Sudakov avaldas raadios Sputnik juhtumi põhjuste kohta oma arvamust.

"Järgnevad uurimistoimingud on väga olulised, kuid ma arvan, et põhjuseks ei olnud tehniline rike. Loomulikult ei ole Eurofighter parim lennuk, see ei kuulu lennunduse kõrgemasse ega isegi esiliigasse. Ta kuulub klassikaliste "kolmemeeste" seltskonda. Nendel masinatel on tohutult probleeme, sealhulgas avioonika ja elektroonikaga.

Muidugi peaks tänane juhtum insenerid mõtlema panema, et tehnikaga on midagi valesti. Aga kui kaks lennukit õhus kokku põrkavad, on see ikkagi midagi erakordset," ütles Sergei Sudakov.

Tema arvates on õnnetuse peamine põhjuseks inimtegur.

"Keegi ei teinud oma tööd korralikult. Selliseid juhtumeid toimub suhteliselt tihti. Me teame, kui palju lennukeid puruneb lennukikandjatel, ja paljudel juhtudel on selle põhjuseks inimlik faktor. Arvan, et selleski katastroofis sai saatuslikuks mitte pilootide, vaid lennukit maapealt radaritel juhtinud ja jälginud inimeste viga.

Loomulikult tõstatab kõik see taas spetsialistide põhjalikuma väljaõppe küsimuse. Paljud Lääne analüütikud naersid sageli vene "hoolimatuse" üle, öeldes, et venelased värisevad liialt oma pilootide pärast.

Neljanda põlvkonna mitmeotstarbelised hävitajad Eurofighter on Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Hispaania, Saudi Araabia, Austria ja Omaani õhujõudude relvastuses. Alates 2003. aastast on lennumasinat kasutatud peaaegu kõigis NATO operatsioonides.

NATO hävitajad teevad algaval töönädalal Eesti kohal harjutuslende >>

2017. aastal kritiseeris Austria kaitseminister lennuki tehnilist võimekust ja lubas, et kõik 15 lennukit kantakse kõrge maksumuse ja nõuetele mittevastavuse pärast aastatel 2020–2023 maha. Muuhulgas märkis ta, et need hävitajad ei suuda hästi tegutseda öösel ega puuduliku nähtavuse tingimustes.

79
Tagid:
lennukatastroof, Eurofighter Typhoon, Bundeswehr, NATO
Teema:
Relvastus (196)
Samal teemal
"Midagi ei klapi" - sõjaväelendur F-35 sobimatusest lennukikandjaga
Tais kukkus alla hävitaja
Hispaania hävitaja lasi Eesti õhuruumis eksikombel välja õhk-õhk tüüpi lahingraketi
Meediasse sai infot veel ühest USA uusima hävitaja F-35 olulisest puudusest
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega