Malaisia lennuettevõttele kuulunud Boeing 777, mis lendas Amsterdamist Kuala Lumpurisse, kukkus 17. juulil 2014 Donetski lähedal alla

Malaisia peaminister kritiseeris MH17 menetluse Venemaa-vastast iseloomu

83
Need, kes uurivad Malaisia Boeingu allakukkumist Ukrainas, keskenduvad tõeliste süüdlaste otsimise asemel sellele, et süü iga hinna eest Venemaa kaela veeretada, leiab Malaisia peaminister Mahathir Mohamad.

TALLINN, 31. mai — Sputnik. Malaisia Boeingu Ukrainas allakukkumise uurimine on ülemäära politiseeritud – see, et MH17 parrast sai tabamuse raketitõrjesüsteemi Buk raketiga, ei tõesta Venemaa süüd, kuna sellised relvad on ka Ukraina maakaitseväelaste käsutuses, väitis Malaisia peaminister Mahathir Mohamad.

Malaisia võimud on päri rahvusvahelise uurimisrühma (JIT) raportiga, kuid täpselt selle punktini, kus ta autorid süü Venemaa peale asetavad, teatab Malay Mail osundusega riigi peaministrile Mahathir Mohamadile.

Saksa ajakirjaniku imestuseks ignoreeritakse MH17 hukkumises Ukraina süüd >>

Nad süüdistavad venemaad, aga kus on tõendid? Me teame, et rajett, mis lennuki alla tulistas, oli vene tüüpi, aga see võis ka Ukrainas tehtud olla," väitis ta.

Mohamad meenutas ühtlasi, et Malaisiat mingil põhjusel Malaisia Boeingu mustade kastide uurimise ligi ei lubatud. "Me ei tea, miks meid uurimisest kõrvale heideti, kuid päris algusest peale näeme me selles asjas liiga palju poliitikat, mõte pole olnud selles, et välja selgitada, kuidas see juhtus, vaid paistab olevat keskendunud sellele, et katsuda süü venelaste kaela ajada," märkis valitsusjuht.

Saksa ajakirjanik Florian Rötzer imestas veebiväljaandes Heise, et keegi ei süüdista Amsterdami - Kuala Lumpuri lennureisi MH17 sooritanud Malaisia reisilennuki hukkumises Ukrainat.

Ehkki katastroofi uurimisega tegelnud rahvusvahelise uurimisrühma (RUR) raportis on tema hinnangul jäänud endiselt palju eelkõige vastutust puudutavaid vastamata küsimusi, millest kohus oleks saanud lähtuda, tõttasid nii Hollandi kui Austraalia valitsus MH17 lennukatastroofis süüdistama Venemaad.

Rötzer leiab, et taktikalistel kaalutlustel ei lubatud Ukrainal selle süüdistustega ühineda – tema osalust RUR-s hindavad paljud kriitiliselt, kuna Kiiev on Donbassi sõjategevusega otseselt seotud.

Venemaa kaitseministeerium tõestas: lennu MH17 tulistasid alla Ukraina relvajõud >>

Rötzer leiab ka, et Euroopa inimõiguste kohus venitab meelega ohvrite sugulastele hüvitise maksmise menetlustoimingutega, kuna lääneriikide jaoks on tegemist väga "delikaatse küsimusega".

Ajakirjanik tuletas meelde, et Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova on süüdistanud Hollandit katses varjata tõendeid MH17 katastroofi kohta. See kinnitab, et Hollandi osapool ei ole ametlikku kirjavahetust avalikustanud, et Kiievit "löögi alt päästa" ning süü taas Venemaale panna. 

Malaisia lennuettevõttele kuulunud Boeing 777, mis lendas Amsterdamist Kuala Lumpurisse, kukkus 17. juulil 2014 Donetski lähedal alla. Kõik lennuki pardal olnud 298 inimest hukkusid. Kiiev süüdistas katastroofis separatistlikke relvaüksusi, kes vastasid, et neil ei ole vahendeid, mis võimaldaksid alla tulistada sellisel kõrgusel lendavaid lennukeid.

Hiljem esitas rahvusvahelise uurimisrühm oma uurimise vahetulemused. Uurimine väidab, et Boeing tulistati alla õhutõrje raketikompleksiga "Buk", mis kuulus Venemaa relvajõudude Kurskis paiknevale 53. õhutõrje raketibrigaadile. 

Venemaa välisministeerium teatas, et uurimisgrupi süüdistused Venemaa seotuses Malaisia Boeingu allatulistamisega on põhjendamatud ja kahetsusväärsed, uurimine on erapoolik ja ühepoolne.

Hiljem märkis Venemaa president Vladimir Putin, et Venemaal ei lubata uurida Donetski oblasti kohal toimunud lennuõnnetust ja Moskva saab alles siis tunnistada juurdluse tulemusi, kui ta on selle uurimise täieõiguslik osaline.

Kõik raketid, mille mootorit Ida-Ukrainas Malaisia Boeingi allatulistamist uuriv Hollandi uurimisrühm demonstreeris, utiliseeriti 2011. aastal, teatas Venemaa kaitseministeerium.

© Ruptly
Venemaa kaitseministeerium tõestas: lennu MH17 tulistasid alla Ukraina relvajõud

Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov on korduvalt öelnud, et Venemaa ei nõustu kategooriliselt süüdistustega seotuses Malaisia Boeingu allatulistamisega.

83
Tagid:
lennukatastroof, Venemaa, Ukraina, Malaisia, MH17
Teema:
MH17 katastroof (29)
Samal teemal
MH17 katastroof
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega