Kosovo politsei, illusreeriv foto

Välisministeeriumis anti hinnang Venemaa kodaniku vahistamisele Kosovos

61
(Uuendatud 14:45 29.05.2019)
Venemaa meedias nimetati Venemaa kodaniku Mihhail Krasnoštšekovi vahistamist Kosovos "Kosovo albaanlastest võimuladviku" provokatsiooniks.

TALLINN, 29. mai — Sputnik. Diplomaatilise puutumatusega Venemaa kodaniku vahistamist Kosovos peetakse Venemaa välisministeeriumis Kosovo albaanlastest võimuladviku provokatsiooniks. Seda teatas Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova.

Zahharova kommentaaris, mis on avaldatud Venemaa välisministeeriumi veebilehel, teatataks, et teisipäeva, 28. mai hommikul tungisid Kosovo eriüksuse liikmed Zubin Potoki linna serblastest asustusega põhjapoolsesse äärelinna ja vahistasid ÜRO Kosovo missiooni töötaja, venemaalase Mihhail Krasnoštšekovi.

"Vahistamine leidis aset hoolimata sellest, et venemaalasel on ÜRO töötaja diplomaatiline puutumatus. Käsitleme seda jultunud tegu veel ühe Kosovo albaanlastest võimuladviku provokatsioonilise tegutsemisviisi ilminguna," teatas Maria Zahharova.

Ta nõudis ühtlasi ÜRO missiooni juhtkonnalt kogu teabe esitamist Krasnoštšekovi ebaseadusliku vahistamise kohta ja maksimaalsete jõupingutuste rakendamist tema viivitamatuks vabastamiseks.

"Niisugused sammud viivad rahvustevaheliste pingete õhutamiseni, võtavad ära mõtte rahvusvahelise kogukonna aastatepikkustelt jõupingutustelt sõjajärgseks rahumeelseks reguleerimiseks," teatas diplomaat.

Kosovo võimude tegevust nimetas Zahharova provokatsiooniks, mis on suunatud piirkonna mittealbaanlastest elanikkonna pitsitamisele ja jõuga nende üle kontrolli kehtestamisele.

Сотрудник спецподразделения косовской полиции во время операции близ Митровицы. 28 мая 2019
© AFP 2019 / ARMEND NIMANI
Kosovo julgeolekujõudude töötaja

Teisipäeva hommikul tungis Kosovo eriüksus ROSU isehakanud vabariigi kõigi nelja serbia omavalitsuse territooriumile. Seoses sellega viis Serbia president Aleksandar Vučić relvajõud ja riigi siseministeeriumi eriüksuse täielikku lahinguvalmidusse.

Film Prištinast ajas lääne propaganda raevu >>

Endine Jugoslaavia, Serbia ja Montenegro relvajõudude peastaabi ülem Branko Krga leiab, et selliste provokatsiooniliste tegudega tahab Priština kontrollida Belgradi reaktsiooni.

Eksklusiivintervjuus Sputnikule meenutas Krga, et 27. mail toimus Serbia parlamendi istung, mis oli pühendatud Belgradi ametliku Kosovo-plaani arutamisele.

"Veidi enne eriistungi väljakuulutamist osales Vučiõc Serbia õigeusu kirikukogul ja pidas kirikuga Kosovi asjus nõu ning hoiatas võimaliku provokatsiooni eest Kosovo põhjaosas. Tõsi küll, kuupäeva osas ta eksis, ennustas seda esmaspäevaks," lausus endine Jugoslaavia relvajõudude peastaabi ülem.

Sputniku vestluskaaslane oletab, et tänased sündmused Kosovos ei lõpe suure relvastatud kokkupõrkega, kuid ei jää Priština viimaseks provokatsiooniks.

Teada on, et 1999. aastal sooritas NATO blokk sõjalise agressiooni Jugoslaavia Liitvabariigi vastu, mis koosnes tookord Serbiast ja Montenegrost. Serbia linnadele said osaks õhurünnakud. Serbia võimude hinnaguil langes rünnakute ohvriks ligi kaks ja pool tuhat inimest, sealhulgas 89 last. Haavata sai 12 500 inimest.

Niiviisi toetas allianss niinimetatud Kosovo Vabastusarmeesse kuulunud albaanlastest separatistide relvastatud mässu Jugoslaavia seaduslike võimude vastu. Moskvas peetakse NATO tegutsemist alliansi maine kustumatuks häbiplekiks. Maria Zahharova sõnul õõnestas NATO bloki kallaletung Jugoslaaviale mehhanisme, mis olid Euroopas aastakümnete vältel taganud rahu ja turvalisuse.

Kümme aastat pärast NATO agressiooni, 2008. aastal kuulutasid kosovo-albaania struktuurid Prištinas end ühepoolses korras Serbiast sõltumatuks. Venemaa ja Serbia on keeldunud Kosovo "sõltumatust" tunnustamast. Eesti tunnustas Kosovo "riiklust" 2008. aasta veebruaris. 2010. aasta märtsis käis isehakanud vabariigi peaminister Hashim Thaçi peaministrina töövisiidil Tallinnas.

61
Tagid:
poliitika, vahistamine, kodanik, Maria Zahharova, Venemaa, Serbia, Kosovo
Samal teemal
Putini visiit Serbiasse: gaas, Kosovo ja kutsikas Paša
Albaania ja Kosovo kavatsevad ühineda
Albaania peaminister hakkas EL ja Kosovo suhetest rääkides vanduma
Serbia armee on lahinguvalmis – Kosovo küsimus vajab Venemaa toetust
Euroopa Liit on valmis toetama Serbia ja Kosovo vahelist maadevahetust
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega