Kuritegude loetelu pikeneb: milles Porošenkot veel süüdistatakse, illustreeriv foto

Kuritegude loetelu pikeneb: milles Porošenkot veel süüdistatakse

69
(Uuendatud 12:21 23.05.2019)
Ukraina endise presidendi Petro Porošenko vastu on algatatud kriminaalasi – teda kahtlustatakse ametiseisundi kuritarvitamises ja osalemises suurettevõtte raha riisumise skeemis.

TALLINN, 23. mai — Sputnik. Ei jõudnud Petro Porošenko veel Ukraina presidendi volitusi mahagi panna, kui temast sai juba asjaosaline mitmes kriminaalasjas. Endise riigipea süüdistajatega on liitunud korruptsioonivastase võitluse eriprokuratuur (SAP), kes kahtlustab Porošenkot võimu kuritarvitamises.

Ukrainas algatati Porošenko vastu kriminaalmenetlus riigireetmise paragrahvi alusel >>

Prokuratuur kavatseb esmajoones kontrollida endise presidendi tegevus õiguspärasust ametikohtade jaotamisel Ukraina ühes juhtivas elektritootmisettevõttes Tsentrenergo. Nagu ametkond oma Facebooki-lehel täpsustas, on avatud menetlus paragrahvi "Võimu või ametiseisundi kuritarvitamine" alusel.

Nagu avalduses märgitakse, jagas Tsentrenergo juhtkond koos Ukraina riigivara sihtasutuse ja "mitmete riigiasutuste ametiisikutega" raha varastamise eesmärgil ettevõttes võtmetähtsusega ametikohti. Samas kuulub Tsentrenergo aktsiate kontrollpakett riigile. Kuritegeliku skeemi osaliste tegevust koordineerisid Petro Porošenko ja raadasaadik Igor Kononenko.

SAP-i teadaandes rõhutatakse, et Tsentrenergo vara omandamise skeem viidi ellu ettevõtte aksiate erastamiskonkursi tulemuste kinnitamise abil. Aastatel 2016–2018 võeti eriprokuratuuri andmetel Tsentrenergost ebaseaduslikult välja üle kuue miljardi grivna (156,6 miljonit dollarit).

Isiklike ambitsioonide huvides

Tegemist ei ole enam esimese kriminaalasjaga, mis on algatatud Porošenko vastu kohe pärast tema presidendiametist lahkumist. Eelnevalt algatas riiklik juurdlusbüroo endise presidendi vastu kohtumenetluse süüdistusega riigireetmises seoses nn Kertši vahejuhtumiga

Riiklikust juurdlusbüroost täpsustati, et jutt käib 2018. aasta 25. novembri sündmustest, kui Ukraina mereväe laevad sõitsid üle Kertši lahe Mustalt merelt Aasovi merele. Hagiavalduse esitas Ukraina endise presidendi Viktor Janukovitši administratsiooni asejuht, Ukrainasse naasnud Andrei Portnov.

Provokatsioonid Mustal merel >>

Eelnevalt süüdistas Portnov Porošenkot selles, et ta pani riigipea ametikohal Ukraina meremehi Kertši väina saates toime riigireetmise, ning lisas, et ta on saatnud juurdlusbüroole endise riigipea vastu hagiavalduse.

2014. aastal algatati Porošenko vastu kriminaalmenetlus. Nagu Kiievi prokuratuurist teatati, juhtis ta 2010. aastal ebaseaduslikult Kiievi Riikliku Ševtšenko-nimelise ülikooli põhiseadusõiguse kateedrit ning käsutas kõrgkooli rahalisi vahendeid. Siis lahkus ta Ukrainast ning elas Moskvas ja Viinis.

Käesoleva aasta märtsis teatas Ukraina riiklik korruptsioonivastase võitluse büroo (NABU) kriminaalasja lõpetamisest tema võimaliku ebaseadusliku rikastumise asjus ligi miljoni dollari ulatuses.

Lääs Porošenkot puhtaks ei pese

Porošenko vastu algatatud kohtukaasuste lisandumise taustal on politoloog Vladimir Kornilov juba välja pakkunud oma ennustuse Ukraina endise presidendi lähituleviku osas. Eksperdi hinnangul oleks vale loota, et lääs aitab Porošenkol kriminaaljuurdlusest ja vangistusest Ukrainas pääseda. 

"Eks muidugi ole Petro Porošenkole pakutud tagatisi. Neid pakuti ju ka Janukovitšile. Aga miski ütleb mulle, et Porošenkol tuleb niikuinii, vastavalt sellele, kuidas kohtuasjad tema korrumpeerunud lähikonna vastu edenevad, Ukrainast pageda," ütles Kornilov.

Porošenko on ka tunnistajaks kohtumenetluses inimeste hukkumise asjus Euromaidani sündmustes. Esimest korda kuulati ta üle 2016. aastal, kordusülekuulamine toimus tänavu mais.  

Vladimir Zelenski ametissevannutamine toimus Ülemraada pidulikul istungil esmaspäeval, 20. mail. Peaaegu kohe pärast Ukraina presidendi ametisse astumist teatas Vladimir Zelenski, et saadab Ülemraada laiali.

69
Tagid:
kriminaalasi, süüdistus, poliitika, Petro Porošenko, Ukraina
Teema:
Ukraina presidendivalimised (76)
Samal teemal
Ukraina presidendivalimised
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega