Zelenski ametissevannutamine: ilma üllatusteta läbi ei saadud

Zelenski ametissevannutamine: ilma üllatusteta läbi ei saadud

75
(Uuendatud 00:09 21.05.2019)
Enne Zelenski inaguratsioonikõne lõpulejõudmist tungles Ülemraada ees plaksutav ja hõiskav rahvasumm. Raadas endas ei hõisatud ega plaksutatud.

Esmaspäeval saavutasid liiklusummikud Kiievis seitse punkti kümnest, kogu kesklinn oli sisse piiratud ning varahommikust peale kogunes inimesi parkidesse raadahoone lähedal. Lõõmav päike, tunglemine ja kõik ebamugavused olid seda väärt: Vladimir Zelenski saabus jalgsi, astus inimeste juurde, tervitas kättpidi ega häbenenud soovijatega selfisid teha, kirjutab raadio Sputnik autor.

Rahvas skandeeris kõigest hingest tema nime. Rõõmsate naeratuste järgi otsustades kuulusid kohaletulnud nende 73 protsendi hulka, kes olid oma hääleandmisega Zelenskit usaldanud. Seevastu Ukraina parlamendis endas ei naeratanud kaugeltki kõik – enamjaolt ametissevannutamisele kutsutud välismaised külalised.

Tseremoonia ise kulges ootuspäraselt: hümn, ametivanne ja võimusümbolite üleandmine. Zelenskile anti üle Ukraina presidendi rinnamärk, ametisau ja vapipitsat. Otseülekande jälgijatele tundus hetkeks, et Vladimir Zelenski hoiab end vaevu tagasi, et mitte mehist pisarat poetada. Või veel, nüüd algab ju tema elu kõige keerulisem ajajärk, ta saab oma hooleks kodusõja seisundis, kokkuvarisenud majanduse ja meeletute võlgadega riigi.

Oma kõnet põhiseaduse garandi ametikohal alustas Zelenski sellest, et nimetas presidendiks igaüht riigi kodanikest:

"Pärast valimisvõitu ütles mu 6-aastane poeg: "Issi, ma telekast nägin, öeldi, et Zelenski on president. Tuleb välja, et mina olen ka president." Eks siis kõlas see kui lapse nali. Aga hiljem ma mõistsin, et tegelikult on see tõsi. Sest igaüks meist on president. Mitte need 73 protsenti, kes minu poolt hääletasid, vaid kõik 100 protsenti ukrainlastest... Tänapäeval kannab igaüks meist vastutust Ukraina eest, mille me oma lastele jätame."

Veel nõudis Zelenski, et tema portreid töökabinettisesse üles ei riputataks – et tema ei ole ikoon. Nende piltide asemel aga soovitas ta ametnikel tuua oma kabinettidesse kaasa oma laste fotod, "et iga otsuse eel neile silma vaadata."

Oma sõnavõtus vaidles uus president esimest korda Ülemraada saadikuga. Kui jutt käis Donbassist, rikkus Zelenski uut keeleseadust ja läks üle vene keelele. Radikaalse Partei juhile Oleg Ljaškole see ei meeldinud ja ta hüüatas, et "nendel aladel mõistavad inimesed ukraina keelt." Ka nimetas ta oma esmaseks ülesandeks sõja lõpetanist Donbassis ning kõigi ukrainlastest sõjavangide tagasitoomist.

Alles ametisse astunud Ukraina riigipea kutsus üles kõiki teistesse riikidesse "raha teenima läinuid" koju tagasi tulema, ning seda ilma meeneteta, vaid uute teadmistega "euroopalikuste meelsusest", mida Ukraina vajab.

Viimane osa Zelenski kõnest osutuski sellekssamaks Ukraina kodanikele ja eriti võimuladvikule lubatud üllatuseks. Ülemraada saadikud olid ametissevannutamise kuupäeva paikapanekuga pikalt venitanud. Ega nõustunud Zelenski väljapakutud pühapäeva, 19. maiga, eelistades alustada Ukraina uut elu esmaspäevast.

Siis, veel enne inaguratsiooni lubas Zelenski Raadale tseremoonia esmaspäeva peale määramise pärast "ebameeldivusi valmistada", kuna tema sõnul muudab sündmuse toimumine argipäeva kiievlaste jaoks keerulisemaks. Tulemusena muutis president elu raskemaks parlamendisaadikutel enestel, käskides neil veeta see päev töiselt:

"Niisiis, lugupeetud rahvasaadikud, teie ise määrasite ametissevannutamise esmaspäevale. Tööpäevale. Ma näen selles plussmärki. See tähendab, et peoõhtut täna ei tule, me asume teiega tööle. Ning seetõttu palun ma teid väga võtta vastu seadus saadikupuutumatuse tühistamise kohta, seadus kriminaalvastutuse kohta seadusevastase rikastumise eest, ja paljukannatanud valimiskoodeks."

Ukraina ajaloos ei ole veel olnud sedavõrd otsustavat presidendikarjääri algust. Vladimir Zelenski kutsus oma inaguratsioonikõnes rahvasaadikuid üles vabastama ametist kaitseminister Stepan Poltorak, Ukraina julgeolekuteenistuse ülem Vassili Gritsak ja peaprokurör Juri Lutsenko.

Muuseas, osa Petro Porošenko ustavaid aatekaaslasi oli kirjutanud avalduse veel enne Zelenski ametisseastumist "omal soovil" lahkumiseks. Ent oma kõne lõpul otsustas Vadimir Zelenski nendega hüvasti jätta, kelle ees ta just vande andis. Uus president kuulutas välja Ülemraada laialisaatmise.

Rahvasaadikute näod muutusid päris süngeiks, erinevalt seda sündmust parkides ja raadaesisel platsil suurtelt ekraanidelt jälginud inimestest. Rahvasumm lausa tungles aplauside ja hüüete saatel. Ja ehkki parlamendi laialisaatmisest rääkis Zelenski meeskond kohe pärast valimisi, ei oodanud keegi, et see juhtub juba enne inaguratsioonitseremoonia lõppu. President lausus sama kenasti kokkuvõtteks:

"Kogu elu olen ma teinud nõnda, et inimesed naeraksid, järgmised viis aastat teen ma nii, et te ei nutaks."

Vladimir Zelenski sedavõrd meelekindel presidendiaja algus ei paista jätvat võimalusi neile, kes tema kavatsusi tõsisteks ei pidanud. Nüüd jääb vaid aru saada, millised reaalsed ettevõtmised Ukraina uue presidendi sõnadele järgnevad.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

75
Tagid:
poliitika, inauguratsioon, ametivanne, Volodõmõr Zelenskõi, Ukraina
Teema:
Ukraina presidendivalimised (76)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega