Illustreeriv foto

Rahaliselt raskes seisus Soomet ootab ees maksutõus

124
(Uuendatud 13:00 18.05.2019)
Soome uus loodav vasakpoolne valitsus kavandab teadaolevalt maksutõusu. Makse tahetakse tõsta 700 miljoni euro võrra.

TALLINN, 18. mai — Sputnik. Keskerakonna esimees Juha Sipilä tunnistas, et olukord on väga raske. Soome on raskes seisus, sest laenu juurde võtta ei saa, kuna laenukoormus on juba niigi suur, vahendas portaal Eestinen. Samal ajal vajavad valimislubadused tohutult raha, mistõttu on ainus võimalus makse tõsta.

Rebane. Illustreeriv foto
© Sputnik / Алексей Даничев

Soome president ei taha olla Eesti ja Venemaa vahendaja>>

Teadaolevalt nõuab valitsuse koosseisu kaasatud keskerakond seda, et eelarve oleks tasakaalus, ehk laenu juurde ei võetaks. Vasakpoolsed aga oleks valmis loobuma senisest jäigast eelarvepoliitikast, vahendab Helsingin Sanomat.

Sotsid ja teised vasakpoolsed valitsuspartnerid on lubanud hulgaliselt raha juurde pensionidele, hooldusele ja haridusele.

Arvatavalt peavad mitmed osapooled pettuma, kui saavad teada, kui vähe raha on tegelikult võimalik kasutada.

Praeguse seisuga ületavad valitsemisperioodi planeeritud kulutused sissetulekuid 1,6 miljardit euroga ja see ei meeldi keskerakonnale. Erakond seadis valitsusse mineku puhul tingimuseks, et aastaks 2023 on eelarve tasakaalus.

Praeguse seisuga ületavad riigi tulud kulusid järgmisel aastal esimest korda viimase 10 aasta jooksul. Järgnevatel aastatel aga läheb eelarve miinusesse, seda eelkõige hävitajate ostu tõttu, mille peale kulub aastatel 2021-2023 igal aastal poolteist miljardit eurot.

See tähendab, et otsustajad peavad leidma 1,6 miljardi ulatuses lisatulusid. Kokku on lepitud ka selles, et seda raha kusagilt ära ei kärbita.

Teadaolevalt on lisatulu kavas saada järgmistest allikatest: maksutõus kokku 0,7 miljardit eurot. Lõplikku otsust veel pole, aga maksutõus ei puuduta palga ja pensionide tulusid. Eesmärk on maksustada rohkem ettevõtteid. Ilmselt hakatakse maksustama ka praeguseid maksuvabasid asutusi nagu sihtasutused ja välismaised investeerimisfondid, aga lõplikku otsust veel pole. Edaspidi saaksid soodustusi ainult väiksemad ettevõtted.

Eesti asub EL-is ülereguleerituse poolest kolmandal kohal>>

Eelarve-sisest kokkuhoidu on planeeritud ministeeriumides 0,3 miljardit euro ulatuses.

Tööhõive kasv tooks juurde kaks miljardit eurot. Tööhõive peaks loodava valitsuse tegevusajal tõusma 73 protsendini, aga poliitikud tahavad selle tõsta 75 protsendini. See tooks juurde kaks miljardit eurot tulusid. Probleem on aga selles, kuidas tööhõivet tõsta.

Paljud vasakpoolsete välja pakutud meetmed nagu koolitus, teenused ja palgatoetus omavad vähest mõju ning maksavad palju. Üks võimalus töökohti luua on teede-ehitus. Planeeritakse kolme suure raudtee ehitust.

Kui kõik projektid õnnestuvad, siis võib 1,6 miljardi euro suurune puudujääk 2023. aastaks asenduda üle miljardi euro suuruse ülejäägiga. Seda raha saaks kasutada omakorda kulutuste korvamiseks.

Putin vaidles Soome presidendiga Venemaa-vastaste sanktsioonide üle
© Sputnik / Михаил Климентьев

Sotside ettepanek on, et lisaks teede-ehitusele arvestatakse osa koolituskuludest mitte kui kulusid, vaid investeeringuid, mida saab rahastada laenudest ja maksta tagasi pikema aja jooksul. Keskerakond aga pole sellega nõus, et koolituskulusid vaadatakse kui investeeringuid.

Arutatud on ka võimalust, et eelarve tasakaalu eesmärk pandaks kirja tinglikuna. Kui olukord halveneb ja majanduskasv aeglustub, võimaldab see suuremat paindlikkust.

Erakonnad pole aga jõudnud kokkuleppele, kui palju võiks laenu juurde võtta, kui olukord halveneb.

Rahandusministeeriumi hinnangul püsib Soome laenukoormus lähiaastatel allpool Euroopa Liidus kehtestatud 60 protsendi piiri SKP-st, mistõttu otsest sundust eelarve kiire tasakaalustamise järele pole.

Samas aga hoiatab ministeerium, et Soome võlakoormus hakkab seoses elanikkonna vananemisega 2020ndate aastate keskel kiiresti kasvama.

Eesti jaoks on Soome kõige olulisem kaubanduspartner.

124
Tagid:
maksutõus, majandus, Soome
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega