Ühendkuningriigi peaminister Theresa May lubas, et määrab juuni alguses kindlaks peaministriametist lahkumise ajakava

Ühendkuningriigi parteiülesed Brexiti-kõnelused lõppesid tulemusteta

63
(Uuendatud 08:45 18.05.2019)
Konservatiivid ja leiboristid on eri meelt selles, kui tihedad majandussidemed peaksid Ühendkuningriigil pärast EL-ist lahkumist blokiga jääma.

TALLINN, 18. mai — Sputnik. Ühendkuningriigi parteiülesed kõnelused Brexiti-leppes kompromissi saavutamiseks lõppesid tulemuseta, vahendas portaal Pealinn BNSi.

Opositsioonilise Tööpartei esimees Jeremy Corbyn ütles kirjas peaminister Theresa Mayle, et kõnelustes mindi nii kaugele kui võimalik, kuid pooled ei suutnud suuri ploliitilisi erimeelsusi ületada.

Pooled pidasid kuus nädalat läbirääkimisi lootuses jõuda kokkuleppele Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise tingimustes, mida toetaks ka parlament. Kõnelusi alustati pärast seda, kui seadusandjad olid May kokkuleppe EL-iga kolm korda maha hääletanud.

Konservatiivid ja leiboristid on eri meelt selles, kui tihedad majandussidemed peaksid Ühendkuningriigil pärast EL-ist lahkumist blokiga jääma.

Corbyn süüdistas May valitsust nõrkuses ja ebastabiilsuses.

"Sinu valitsuse nõrkuse ja ebsatabiilsuse kasv tähendab, et me ei saa olla kindlad milleski, milles me võiksime omavahel kokku leppida," ütles opositsioonijuht.

Corbyn lisas, et seetõttu hääletab ta ka edaspidi parlamendis valitsuse leppe vastu, ehkki on valmis kaaluma hoolikalt iga ettepanekut, mille valitsus tahab Brexiti ummikseisust väljamurdmiseks teha.

May lubas reedel, 17. mail, et määrab juuni alguses kindlaks peaministriametist lahkumise ajakava.

EL Ülemkogu ja Ühendkuningriigi peaminister Theresa May leppisid kokku, et riigi EList lahkumistähtaega pikendatakse kuni selle aasta 31. oktoobrini.

Ülemkogu kordas üle, et lahkumise tähtaja pikendamisel ei avata väljaastumislepingut uuteks läbirääkimisteks ning tulevikusuhete kokkuleppimist alustatakse alles pärast lepingu heaks kiitmist. Samuti ootab Euroopa Liit ajapikenduse jooksul brittidelt lojaalset koostööd ehk Ühendkuningriik ei tohi takistada käimasolevaid läbirääkimisi Euroopa tuleviku üle.

Ülemkogu märgib, et kui Ühendkuningriik ei ole 22. mail ratifitseerinud väljaastumislepingut ja on endiselt ELi liige 23.-26. mail, on riigil kohustus korraldada Euroopa Parlamendi valimised. Kui Ühendkuningriik seda kohustust ei täida, on riigi EList lahkumise kuupäev automaatselt 1. juuni.

Kui Ühendkuningriik ja Euroopa Liit ratifitseerivad väljaastumisleppe enne kokkulepitud tähtaega, lahkub riik liidust järgmise kuu esimesel päeval. Kuni väljaastumislepingu ratifitseerimine pole lõpuni viidud, tuleb endiselt olla valmis ka Ühendkuningriigi leppeta lahkumiseks EList.

Brexit – protsess läks käima>>

Briti parlamendi alamkoda hääletas maha kõik neli valitsuse lahkumisleppele alternatiivset Brexiti-plaani, vahendas Sputnik Eesti.

Alamkoda hääletas kahe ettepaneku üle, mis nägid ette Ühendkuningriigi lahkumise järel lähedaste suhete säilitamist Euroopa Liiduga ja riigi jäämist esimesel juhul kas kaupade tolliliitu või teisel juhul kaupade ja teenuste ühisturule.

Donald Tusk: Brexiti saatus on meie Briti sõprade käes >>

Kolmas ettepanek nägi ette mistahes Brexiti-leppe rahvahääletusele saatmist ja neljas Brexiti tühistamist juhul, kui kaks päeva enne plaanitud lahkumist blokist ei ole ühtegi lepet heaks kiidetud.

Kas Ühendkuningriik suudab teiseks Singapuriks tõusta >>

Suurbritannia peaks Euroopa Liidust lahkuma hiljemalt 29. märtsil 2019. Kuid 29. jaanuaril keeldus Briti parlament muudatuste tegemisest Brexiti lepingu eelnõusse, mis oleks lükanud riigi väljaastumise ELst edasi kuni 31. detsembrini 2019.

63
Tagid:
Theresa May, Euroopa Liit, EL, Ühendkuningriik, Brexit
Teema:
Brexit – protsess läks käima (132)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega