Prantsusmaal peab üha rohkem inimesi Krimmi Venemaa osaks, illustreeriv foto

Prantsusmaal peab üha rohkem inimesi Krimmi Venemaa osaks

77
(Uuendatud 09:12 13.05.2019)
Prantsusmaal on värske sotsioloogilise uuringu kohaselt oluliselt kasvanud inimeste hulk, kes peavad Krimmi Venemaale kuuluvaks.

TALLINN, 13. mai — Sputnik. Krimmi Venemaa osaks pidavate prantslaste osakaal suurenes märtsi keskpaigast aprilli keskpaigani 11% ja moodustas 37%. Samal seisukohal on 38% sakslastest, 34% britte ja 27% ameeriklasi. Seda kinnitavad Sputnik.Arvamused projekti raames läbi Prantsiusmaa avaliku arvamuse uuringu firma IFop poolt läbi viidud uuringu tulemused.

KRIMM. Viies kevad Venemaa koosseisus >>

Uudisteagentuuri ja raadio Sputniku tellimusel ajavahemikul 9.–15. aprillini 2019 läbiviidud küsitluse kohaselt ei pea poolsaart Venemaale kuuluvaks 27% USA, 34% Ühendkuningriigi, 37% Prantsusmaa ja 43% Saksamaa kodanikest.

Kas te peate Krimmi Venemaa osaks?

Kolm aastat tagasi, 2016. aasta märtsis, oli olukord mõnevõrra teine: tookord arvas 45% prantslastest ja 48% sakslastest, et Krimmis ei kuulu Venemaale.

IFopi uuringu kohaselt peab vanem põlvkond Prantsusmaal, Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides Krimmi Venemaa osaks sagedamini kui noored.

Politoloog: Krimmil õnnestus lääneriikide infoblokaad läbi murda >>

Seda seisukohta omavad 41% prantslastest ja 35% Britist üle 35-aastastest ning nende nooremad kaasmaalased nimetasid poolsaareks osa Venemaast 27% ja 30% juhtudest. USAs peetakse Krimmi vene keele osakaaluks 28% üle 35-aastastest, võrreldes 18% -ga 18–24-aastastest.

© Sputnik / Алексей Куденко

Prantsusmaal, Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides peavad kõrgharidusega inimesed Krimmi Venemaa osaks sagedamini kui kesk- ja keskharidusega inimesed. Prantsusmaal väljendas seda arvamust 39% ülikoolilõpetajatest ja 33% vastanutest, kellel ei ole kõrgharidust.

Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides on positiivne vastuse osakaal küsimusele poolsaare kuulumise kohta Venemaale kõrgema, kesk- ja mittetäieliku keskharidusega vastajate seas selline: 45% 32% ja 31% vastu ning 31% vastavalt 24% ja 25% vastu.

Saksamaal peavad parempoolsed kodanikud Krimmi Venemaa osaks sagedamini kui vasakpoolsed (44% vs 35%). Selline seisukoht on eriti laialt levinud partei "Alternative for Deutschland" (55%) toetajate seas.

Uuringus osales 4010 üle 18-aastast vastajat, kogu riigis on andmete maksimaalne valimiviga 3,1%, usaldusnivoo 95% juures.

"Krimm on nende oma" ehk kuidas Trump Krimmi venekeelseks tunnistas >>

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediaettevõtteid, mis ühendab multimeedia ja piirkondlikke veebisaite 32 keeles, analoog- ja digitaalringhäälingut vene, inglise ja prantsuse keeles 130 maailma riigis ja internetis. Sputniku uudistevood annavad ööpäevaringselt teavet maailma juhtivatele väljaannetele inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles.

Набережная имени Ленина в Ялте
© Sputnik / Алексей Мальгавко

Sputniku auditoorium on rohkem kui 60 miljonit külastajat kuus, Spibeti China abonentide arv Weibos ületab 10 miljonit. Rohkem kui tuhat inimest kümnetest rahvustest töötab 22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni. Sputnik kuulub Venemaa meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakorter asub Moskvas.

Rahvusvaheline projekt Sputnik.Arvamused käivitati 2015. aasta jaanuaris ja viib regulaarselt läbi Euroopa riikide ja Ameerika Ühendriikide elanikkonna avaliku arvamuse uuringuid kõige pakilisemates sotsiaalse ja poliitilise elu küsimustes. Projekti partnerid on tuntud avaliku arvamuse uurimisfirmad Populus, IFop ja forsa.

77
Tagid:
Sputnik.Arvamused, uuring, referendum, poliitika, Prantsusmaa, Venemaa, Krimm
Teema:
Krimm Venemaa koosseisus (98)
Samal teemal
Krimm Venemaa koosseisus
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega