Soome Suursatkonna hoone Tallinnas

Soomes väheneb toetus Vene sanktsioonidele

37
(Uuendatud 17:34 04.05.2019)
Ligi pooled Soome maapiirkondade inimesed suhtuvad negatiivselt Venemaale kehtestatud sanktsioonidesse, selgub värskest uuringust.

TALLINN, 4. mai — Sputnik. Inimeste suhtumine sanktsioonidesse on muutunud leebemaks, kuna need on olnud nii kaua jõus, et enam ei mäletatagi, mille eest need kehtestati, vahendab portaal Eestinen Maaseudun Tulevaisuusi.

Kõige suurem on soov sanktsioonidest loobumiseks Keskerakonna ja põlissoomlaste valijate hulgas. Nad pooldavad sanktsioonidest loobumist, kui Venemaa teeb sama.

Sanktsioonidest loobumise soov on suurem maapiirkondades ja väiksem linnades.

Soomlaste leebumise põhjuseks võib pidada seda, et paljud inimesed enam ei mäleta, mille eest need sanktsioonid kehtestati. Sanktsioonid on kehtinud nii pikka aega, et nende põhjus on ununenud või ei usuta enam, et neil oleks mingit mõju.

Euroopa Liit kehtestas Venemaale sanktsioonid 2014. aastal pärast seda, kui Venemaa okupeeris Krimmi poolsaare ja Ukraina idaosa. Vastumeetmena kehtestas Venemaa teatud toiduainete sisseveo keelu Euroopast.

Euroopa Liit on seni hoidnud sanktsioonid jõus ja otsustanud sanktsioone pikendada juba kaheksal korral poole aasta kaupa. Sanktsioonid kaotatakse, kui Venemaa taandub Krimmist ja Ukrainast, aga seni mingeid märke selleks ei ole.

Nagu teatas Sputnik Eesti, hääletasid Donetski ja Luganski oblastite elanikud pärast Ukrainas 2014. aastal toimunud riigipööret referendumil riikliku sõltumatuse ja rahvavabariikide asutamise eest.

Moskval on läänes palju sõpru — varjatuid ja avalikke >>

Vastuseks saatis Kiiev piirkonda relvajõud, alustades niinimetatud terrorismivastast operatsiooni (ATO), vallandades seeläbi riigis kodusõja.

2018. aasta aprilli lõpus nimetas Ukraina president Pjotr Porošenko oma dekreediga ATO "Ukraina ühisjõudude operatsiooniks". Nii seadustati Ukraina regulaararmee kasutamine rahu-aegses piirkondlikus konfliktis.

Krimmist sai Venemaa piirkond pärast seal 2014. aasta märtsis korraldatud rahvahääletust, kus valdav enamus Krimmi Vabariigi ja Sevastopoli valijaskonnast pooldas Venemaa koosseisu astumist.

Krimmi võimud korraldasid referendumi pärast 2014. aasta veebruaris Ukrainas toimunud riigipööret. Ukraina peab Krimmi endiselt oma, kuid ajutiselt okupeeritud territooriumiks.

Võltsingud Krimmi kohta: miks Euroopa valetab >>

Venemaa võimud on korduvalt kinnitanud, et Krimmi elanikud hääletasid demokraatlikul teel, täies kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja ÜRO põhikirjaga Venemaaga liitumise poolt. Vladimir Putini sõnul on Krimmi küsimus "lõplikult suletud."

37
Tagid:
Venemaa, sanktsioonid, Krimm, Soome