Pjotr Porošenko

National Interest tõi esile Porošenko valimiskaotuse põhjuse

62
(Uuendatud 16:02 25.04.2019)
Ukraina linnaelanikud räägivad sagedamini vene keelt, kui "kohalikku movat" ning poolel riigi elanikkonnast on teispool Venemaa piiri sugulased.

TALLINN, 26. aprill — Sputnik.  Pjotr Porošenko kaotas Ukraina presidendivalimistel oma oponendile Vladimir Zelenskile Venemaa-vastase poliitika tõttu, mida nii tema kui Raada on viie aasta vältel ajanud, vahendab RIA Novosti ajakirja National Interest.

Nagu väljaanne rõhutab, on Porošenkoga seotud piirangud vene keele kasutamiseks, Venemaale sõitmiseks, temaga kauplemiseks ja igasugusteks sidemeteks venelastega.

Samas, kirjutab National Interest, in negatiivsed tagajärjed Ukraina enese jaoks täiesti etteaimamatud arvestades seda, et linnaelanikud räägivad sagedamine vene keelt ning poolel riigi elanikkonnast on sugulasi teispool piiri.

Märgitakse, et teisest küljest olid vaatamata peaaegu et majanduskrahhi tegurite mõjule, sotsiaalsfääri eelarvekulude kärpimisele, aga ka gaasihinna üheksakordsele kasvule otsustavaks selle otsustavaks põhjuseks rahvuslased.

Ukraina valimised: kuhu "rahva teener" Zelenski riigi suunab >>

Porošenko on jaotanud ukrainlased "tõelisteks Ukraina patriootideks" ja müütiliseks "viiendaks kolonniks", kes toetab Venemaad, ja niisugune segregatsioon on alati olnud tema visiitkaardiks, mida ta on kasutanud riigis esinevate sotsiaalsete ja majanduslike probleemide seletuseks.

Tulemusi ära ootamata: Zelenski valiti Ukraina presidendiks >>

Väljaanne kirjutab, et lääneriikide poliitikuil tasub teha Porošenko lüüasaamisest kaks järeldust: esiteks, et vaevalt küll ukrainlaste sümpaatia Venemaa suhtes lähiajal kahaneb, kuid Ukraina siseriikliku konflikti lõppemisega Donbassis ja kahe riigi normaalsete kaubandussuhete taastamisega kaasneb venekeelse Ukraina majandusliku mõju ja poolehoiu kasv Venemaa suhtes.

Teiseks, lääneriikide strateegia ühe piirkonna või fraktsiooni toetamisel lootuses muuta kogu Ukraina rahva arengusuunda on osutunud samavõrd edutuks nagu ka Süürias, Iraagis või Afganistanis.

Nagu nendib National Interest, on moraali vaatenurgast kahtlane külvata riigis erimeelsusi sihiga riigikorda muuta. Liiatigi avaldab Venemaa Ukrainale "pehme jõuga" kultuurilist mõju, millele ükski riik ei saa midagi vastu panna, kuna mõlemas riigis räägitakse sama keelt ja evitakse ühist kultuuripärandit.

Ukraina presidendivalimiste teine voor toimus 21. aprillil. Selles osalesid ametisolev president Pjotr Porošenko ja esimese valimisvooru liider Volodõmõr Zelenskõi. Keskvalimiskomisjoni andmetel võitis valimised Zelenskõi, kogudes 73,22 protsenti valijate häältest. Porošenko tunnistas oma lüüasaamist.

62
Tagid:
Volodõmõr Zelenski, Pjotr Porošenko, presidendivalimised, presidendikandidat, presidendiralli, presidendid, Ukraina
Teema:
Ukraina presidendivalimised (68)
Samal teemal
Lavrov: miks Moskva Ukraina eelmisi presidendivalimisi aktsepteeris