Второй тур выборов президента Украины Зеленский победил

"Toetasime vale meest" - kuidas Zelenski võit Lääne retoorikat muutis

130
(Uuendatud 13:31 25.04.2019)
Alles paar nädalat tagasi kinnitati Läänes, et Kiiev liigub kiiresti demokraatia suunas, kuid nüüd on retoorika muutunud - USAs ja ELis märgitakse, et Zelenski võitis valimised laiaulatusliku korruptsiooni ja üldise vaesumise foonil.

TALLINN, 25. aprill — Sputnik. Euroopa poliitikud, kes varem aktiivselt Petro Porošenkot toetasid, kutsuvad nüüd üksteise võidu Ukraina uut presidenti Volodõmõr Zelenskit oma riiki ametlikule visiidile, vahendab RIA Novosti

Tulge külla

"Briti peaminister Theresa May kutsus värsket presidenti Zelenskit esimesel võimalusel Ühendkuningriiki külastama ja mõlemad poliitikud nõustusid tihedate sidemete säilitamisega," teatab Briti valitsuse veebileht.

Veidi varem ütlesid sama Saksamaa kantsler Angela Merkel ja NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Saksamaa valitsusjuht kutsus Zelenskit Berliini ja Põhja-Atlandi liidu liider organisatsiooni peakorterisse. Vaid nädal aega varem oli sellist külalislahkust raske ette kujutada.

Tundus, et Euroopa juhid toetasid valimistel Ukraina praegust presidenti Petro Porošenkot. Veidi enne valimisi lendas Porošenko Euroopasse, kus pidada ühe päeva jooksul läbirääkimisi nii Prantsuse presidendi kui Saksamaa kantsleriga. Teised EL liidrid andsid samuti mõista, et soovivad näha Ukraina tulevase presidendina Porošenkot.

20. märtsil külastas ta taas üsna ootamatult Brüsselit. Ametlikku põhjust ei teatatud – kavas oli vaid õhtusöök Euroopa Ülemkogu juhi Donald Tuskiga. Hiljem selgus, et Ukraina presidendiga kohtusid korraga kolm EL tippametnikku - Tuskiga liitusid Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ja Euroopa Parlamendi juhataja Antonio Tajani. 

Isegi tippkohtumistele ilmuvad need poliitikad harva üheskoos. Kogu selle aja jooksul võtsid Zelenski vastu ainult Prantsusmaa president, Saksamaa valitsusjuht tundmatu poliitikuga kohtuma ei hakanud.

Kandidaadi enda kohta ei öelnud Euroopa liidrid midagi - seda tegi nende eest meedia. Praktiliselt iga väljaanne kirjutas sellest teatava irooniaga. Rõhutati, et Ukraina poliitik on näitleja, tal puudub poliitiline kogemus ja ta käitub "ebarealistlikke lubadusi" jagades nagu populist.

Kuid ühisavaldused, käepigistused ja fotod koos Lääne juhtidega Porošenkot ei aidanud - ta sai kõigest 22,45 protsenti häältest, samas kui Zelenski - 73,22 protsenti, millega purustas riigi ajaloolise rekordi.

Suhtumine muutus

Viis aastat Porošenkot toetanud Lääne poliitikud rõhutades aktiivselt "Ukraina edusamme demokraatlikke reformide elluviimisel." See kõlas eriti valjult suurtel kohtumistel, näiteks Müncheni Euroopa julgeoleku- ja koostöökonverentsil.

Viimase kahe aasta jooksul hakkas olukord aga muutuma. Tundus, et Läänes hakatakse Porošenkost väsima. Kuluaarides väljendati rahulolematust nii presidendi kui Kiievi loidusega lubatud reformide elluviimisel.

Riigiduuma pakkus vahetada Ukraina meremehed Porošenko vastu >>

Heakskiitev toon Ukraina liidri ja tema algatuste suhtes oli iseloomulik ka enamikule Lääne ajakirjandusest. Kuid seda vaid hetkeni, kui Zelenski valimisvõidust teada saadi. Siis hakati kirjutama, et kandidaat võitis vaid "Ukraina sattumise tõttu altkäemaksude ja vaesuse sohu."

"Valijad näitasid, et nad on väga mures korruptsiooni ja vaesuse ohu pärast," kirjutas The New York Times. "Tal võitis valijate pettumuse tõttu Porošenkos, kes tuli võimule viis aastat tagasi Maidani sündmuste järel. Kondiitriettevõtjast miljardär lubas ukrainlastele, et nad "hakkavad elama uutmoodi," märgib The Guardian.

Samas vaimus kirjutab ka Saksa ajaleht Die Zeit: "Zelenski valimine presidendiks on midagi enamat kui lihtsalt tõeks saanud telemuinasjutt. Karismaatilise näitleja valimine näitab, et see on oluline samm Ukraina demokratiseerimises. Eikusagilt tulnud korrumpeerunud eliiti mittekuulunud kandidaat sai 73 protsenti häältest ja see on parim tulemus."

Prantsuse Le Monde ajakirjanikud nõustuvad kolleegidega: "Ukrainlased on otsustanud hüpata tundmatusse, selle asemel, et jätta võimule poliitiline klass, mis on aastaid oluliste väljakutsetega silmitsi seistes tegevusetusega end häbistanud."

Süddeutsche Zeitung oli veelgi kriitilisem: "Ukraina korruptsioon ületas Maidani-eelse taseme. See on levinud sõjaväes, luures, valitsuses ja presidendi aparaadis."

Ajakirjanikud tegid Kiievis ja Odessa oma uurimise ja jõudsid järeldusele, et riigieelarve kaotab korruptsiooni tõttu tollis igal aastal umbes 4,8 miljardit dollarit. "Seda on rohkem kui viiendik eelarvetuludest," kirjutasid autorid, märkides, et Kiiev ei ole üldise korruptsiooni küsimustes edusamme teinud.

130
Tagid:
Ameerika Ühendriigid, Ameerika, Euroopa Liit, Ukraina
Teema:
Ukraina presidendivalimised (76)
Samal teemal
Ekspert selgitas Porošenko valimiskaotuse põhjuseid
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega