Kirill Võšinski

Kirill Võšinski kommenteeris kaasvangide suhtumist Ukraina presidenti

87
(Uuendatud 13:43 18.04.2019)
Kirill Võšinski sõnul naerdakse vanglas selle üle, kuidas Porošenko kaks nädalat enne teist valimisvooru oma ligi viieaastase valitsemisaja vigu üles hakkas tunnistama.

TALLINN, 18. aprill — Sputnik. Portaali RIA Novosti Ukraina juht Kirill Võšinski ütles, et Kiievi kinnipeetavad eeluurimisvanglas, kus teda vahi all hoitakse, ei võta Petro Porošenkot tõsiselt, teatas RIA Novosti.

"Naerdakse inimese üle, kes 2014. aastal lubas sõja Donbassis lõpetada, seejärel aga taipas, parem on selle pealt raha teenida... Vanglas naerdakse ka selle üle, kuidas Porošenko kaks nädalat enne teist valimisvooru hakkas oma ligi viieaastase valitsemisaja vigu üles tunnistama," kirjutas ajakirjanik RIA Novostile mõeldud artiklis.

Veelgi naljakam on tema sõnul kuulata, kuidas Ukraina riigipea kahetseb, et "vale inimene määrati tema kodukandi, nagu talle näib, Odessa oblasti kuberneriks."

Politoloog: Porošenko sõnad tagandamisseaduse kohta on "pettekas">>

"Pjotr Aleksejevitš (Petro Porošenko – toim.) avas seal (Odessa oblastis – toim.) maanteid, ehitas uue perekonnaseisuameti, aga oblast hääletas Zelenski poolt – igaühele oleks see solvav. Viie aasta vältel määras Porošenko Odessa oblastis ametisse kolm "viltuläinud kuberneri," meenutas Võšinski.

Viis erinevust Zelenski ja Porošenko vahel>>

Samas tunnistas ajakirjanik, et pole enam üldsegi naljakas, kui Porošenko pajatab oma saavutustest – "kõige võitlusvõimelisemast armeest Euroopas", viisavabadusest EL-iga ja "tomosest" Ukraina lahkusulisele kirikustruktuurile.

Ukrainas on mainitud Petro Porošenko viga presidendivalimistel. Jutt käib usu ärakasutamisest poliitilistel eesmärkidel. Sputniku raadiosaates avaldas Ukraina poliitik Vladimir Oleinik selles küsimuses oma arvamust. Võšinski rõhutas, et eeluurimisisolaatoris, kus vahi all on kolm kinnipeetavat, jälgitakse valimiskampaaniat ja ametisoleva presidendi poolt hääletama ei hakata.

"Ega siin ka Zelenskid eriti ei usuta, nähes tema selja taga selgesti Ukraina oligarhi Igor Kolomoiski varju, kuid Porošenkot vihatakse avalikult. Vihatakse rahulikult, ilma raevuta, külma peaga," lausus ta.

Ja sellesama mõistusega saadakse aru, et Porošenko klammerdub viimse võimaluseni võimu külge. Ning see tõdemus on veel üks, võib-olla kõige paradoksaalsem põhjus hääletada Zelenski poolt – et mitte anda Porošenkole vähimatki võimalust veel viieks aastaks võimule jääda," lausus ta.

Kuidas Zelenskõi Ukraina poliitikat lõhestab>>

RIA Novosti Ukraina juht ei välistanud, et pärast valimiskaotust võib Porošenko sattuda sellesse samasse Kiievi eeluurimisisolaatorisse, kuhu temagi.

Ukraina valimised

Kolmekümne esimesel märtsil toimusid Ukrainas presidendivalimised. Keegi kandidaatidest valimisvõiduks vajalikku häältearvu valimiste esimeses voorus kokku ei saanud.

Ukraina presidendivalimised>>

Teine valimisvoor toimub 21. aprillil. Selles osalevad Porošenko ja esimese vooru võidumees Volodõmõr Zelenskõi.

Arvamusküsitluste kohaselt on Zelenski poolt valmis hääletama 61% kuni 72,2% valijaist, Porošenko poolt 24–25%.

Kirill Võšinski kohtuasi

Võšinski vahistati Kiievis 15. mail 2018. aastal. Teda süüdistatakse isehakanud Donbassi vabariikide toetamises ja riigireetmises. Hiljuti pikendas kohus ajakirjaniku arestiaega 24. maini.

Aktsioon Võšinski toetuseks
© Sputnik / Рамиль Ситдиков

Ühel kohtuistungil pöördus Võšinski abipalvega Venemaa riigipea Vladimir Putini poole ja teatas, et loobub Ukraina kodakondsusest. Putin nimetas olukorda pretsedendituks ja rõhutas, et ajakirjanik vahistati tema otsese kutsetöö tegemise eest.

RIA Novosti Ukraina peatoimetaja vahistamine>>

Muret selle üle on väljendanud ka OSCE peasekretär Thomas Greminger, kes tuletas meelde, et kõik selle organisatsiooni liikmesriigid peavad järgima rahvusvahelisi standardeid ja meedia töösse mitte sekkuma.

OSCE esindaja kutsus ajakirjandusvabadusest kõneldes Ukraina ametivõime üles toetama arvamusvabaduse väärtust ja Võšinski viivitamatult vabastama.

87
Tagid:
Volodõmõr Zelenskõi, Petro Porošenko, Kirill Võšinski, presidendivalimised, Ukraina
Teema:
Ukraina presidendivalimised (76)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega