Edvard Snowden

Snowden: Assange'i vahistamine on pressivabaduse mustim päev

90
(Uuendatud 19:28 11.04.2019)
USA saladokumente lekitanud endine luuretöötaja Edward Snowden ütles, et WikiLeaksi asutaja Julian Assange'i vahistamine Londonis on pressivabaduse mustim päev.

TALLINN, 12. aprill — Sputnik. Londoni piirkonna politsei teatas, et Assange on kautsjonireeglite rikkumise eest vahi all ning ilmub Westminsteri kohtu ette niipea kui võimalik.

​Snowden ise lekitas 2013. aastal ajakirjandusse tuhandeid USA valit

suse jälitustegevust puudutavaid saladokumente ja põgenes seejärel Venemaale, kus sai varjupaiga ja elamisloa, vahendas portaal Pealinn BNSi.

Simonjan: Assange oleks pidanud varjupaigaks valima Venemaa, mitte Ecuadori saatkonna>>

"Pildid sellest, kuidas Ecuadori suursaadik kutsub ÜK salapolitsei saatkonda, et auhinnatud ajakirjanduse kirjastaja - meeldigu see või mitte - hoonest välja tirida, jõuavad ajalooraamatutesse," ütles USA Riikliku Julgeolekuameti (NSA) endine töötaja Twitteris.

"Assange'i kriitikud võivad rõõmustada," lisas ta, "kuid pressivabadusele on see must päev."

Snowden mõistis hukka Ecuadori otsuse Assange'i asüül tühistada.

Briti võimud võtsid Londonis Ecuadori saatkonnas vahi alla Wikileaksi asutaja Julian Assange'i, kellele varjupaiga pakkumise lõpetamisele oli Ecuador viimasel ajal juba korduvalt vihjanud, vahendas Sputnik Eesti.

​Politsei teatel võeti Assange vahi alla pärast seda, kui Ecuadori suursaadik kutsus politsei saatkonnahoonesse.

Suursaadiku kutse aga järgnes Ecuadori valitsuse otsusele poliitilise varjupaiga andmine tühistada.

Julian Paul Assange on Austraalia internetiaktivist ja ajakirjanik, WikiLeaksi peatoimetaja.
Pärast seda, kui WikiLeaks 2010. aasta 28. novembril alustas USA salajaste diplomaatiliste dokumentide avaldamist, avaldasid mõned USA poliitikud arvamust, et Assange tuleks tappa.

Julian Assange: LKA direktor peab sõda nende vastu, kes tõtt räägivad>>

USA valitud president Donald Trump ja tema abikaasa Melania Trump
© REUTERS / Brendan McDermid

7. detsembril vahistati Assange Suurbritannias seoses väidetavate seksuaalkuritegudega Rootsis. Assange eitas süüdistusi ja väidas, et nende taust on poliitiline.

Aastal 2017 lõpetas Rootsi prokuratuur vägistamises süüdistatud Assange'i vastu seitsme aasta eest käivitatud uurimise. Lisaks tühistas prokuratuur Assange'ile kehtestatud üleeuroopalise vahistamiskäsu, vahendas Sputnik Eesti.

Assange viibis 2012. aastast Ecuadori Londoni saatkonnas. WikiLeaks'i asutaja kardab väljaandmist USA-le ja seal WikiLeaks'is salajaste dokumentide avaldamise eest kohtu alla andmist.

Assange´i vastused küsimustele Venemaast panid New York Timesi ajakirjaniku kokutama>>

Ameerika Ühendriikidele väljaandmise korral ähvardab austraallast pikaajaline vanglakaristus ja potentsiaalselt ka surmanuhtlus, mis on ette nähtud spionaaži käsitleva seadusega Riigidepartemangu dokumentide mittesanktsioneeritud avaldamise eest.

WikiLeaks'i projekt käivitati 2006. aastal ja mitme järgneva aasta jooksul avaldati selle kodulehel salajasi dokumente. Kõige suuremat rahvusvahelist tähelepanu pälvisid USA diplomaatilise teenistuse kirjad.

Pärast seda, kui WikiLeaks alustas USA salajaste diplomaatiliste dokumentide avaldamist, avaldasid mõned USA poliitikud arvamust, et Assange tuleks tappa.

19. juunil 2012 läks Julian Assange Londonis Ecuadori saatkonda, et taotleda poliitilist asüüli. 16. augustil kinnitas Ecuadori välisministeerium, et annab Assange'ile asüüli.

90
Tagid:
WikiLeaks, London, Edward Snowden, Julian Assange
Teema:
Julian Assange vahistamine (12)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega