Häältelugemine Ukraina moodi: keda valivad "surnud hinged"

79
(Uuendatud 15:57 29.03.2019)
Teada on, et valimiste puhul on kõige tähtsam häälte lugemine. Sellelt ei nõuta mitte ainult täpsust ja inimeste tahte peegeldamist, vaid häältelugemisprotseduur ise peab olema vormistatud ja korraldatud nii, et inimesed lõpptulemusi usuksid.

Rostislav Ištšenko, Süsteemse analüüsi ja prognoosimise keskuse president 

Lisaks on Venemaal sisse viidud kogu valimisprotsessi videosalvestus. Iga inimene võib seeläbi olla mitteametlikuks vaatlejaks ja uurida olukorda mistahes valimisjaoskonnas reaalajas. Kõik see toimub vaid ühe eesmärgiga - valijad peavad olema kindlad, et häältelugemine on teostatud õigesti ja tulevane võim on tõepoolest rahva valitud.

Ukraina presidendivalimised
© Sputnik / Михаил Воскресенский

Kelle hääli me loeme?

Alustame sellest, et keegi ei tea täpselt Ukrainasse elama jäänud inimeste arvu. Ametlikult on see 42 miljonit, millest 35,6 miljonit on valimisõiguslikud. Eksperthinnang on palju madalam. Peale selle elab ja töötab üle 10 miljoni valija alaliselt välismaal. Sellest numbrist tuleb lahutada Donbassi elanikud. Traditsiooniliselt umbes viis miljonit kodanikku ignoreerivad valimisi.

Seega ei tohiks valijate arv olla suurem kui 18-20 miljonit. Vähemalt 2014. aasta presidendivalimistel hääletas umbes 18 miljonit valijat. Tegelikult oleks ka 15 miljonit eelseisvatel valimistel hea osalus. Ukraina Keskvalimiskomisjoni andmetel trükiti aga üle 60 miljoni hääletussedeli. Mänguruum pettuseks on tohutu. Veelgi enam, valijate nimekirjades on juba avastatud Donetskis langenud kangelasi. See lubab arvata, et ka surnud hääletavad.

Kuidas seda tehakse: jälgige käsi

Täna ei ole Ukrainas ühtegi silmapaistvat poliitikut, kes ei ütleks, et 31. märtsi valimiste tulemused saavad olema võltsitud. Sageli on kuulda argumenti: kuidas saab valimistulemusi võltsida, kui komisjonides peaksid olema kõikide kandidaatide esindajaid?

Ukraina töölised nõuavad tööd ja palka
© Sputnik / Алексей Вовк

Esiteks on jaoskonnakomisjonides 10-15 (kuni 20) liiget. On selge, et kõigil 39 kandidaadil ei ole füüsiliselt võimalik saata komisjonidesse oma esindajaid.

Teiseks, "tehnilised kandidaadid" või need, kes kandideerisid valimistel spetsiaalselt mainekujunduseks või raha teenimiseks, müüvad oma kvoodid favoriitidele. Kui komisjonides saabki olema 2–3 "võõrast" liiget, siis nad lihtsalt isoleeritakse.

Selles mõttes on liidriteks Tõmošenko ja Porošenko. Ainult neil on piisavad haldus-, julgeoleku- ja rahalised vahendid valimistulemuste massiliseks võltsimiseks enda kasuks. Suur hulk "surnud hingi" võimaldab kontrollitavatel komisjonidel registreerida nende hääled oma kandidaadi kasuks.

Sama lihtne on oma kandidaadile ümber kirjutada hääled, mis on antud häältearvu poolest viiendast-kuuendast positsioonist madalamal olevatele kandidaatidele. Neil pole nagunii võimalust, mis tähendab, et nad ei hakka ka protestima. Mis vahet seal on, kas nad saavad 0,5% või 0,1% häältest?

Kõige tõsisemaid kaebusi hakkavad läbi vaatama kohtud. Kuid on kahtlane, kas keegi favoriitidest hakkab nõudma kõigi häälte käsitsi ülelugemist. Kasvõi sellepärast, et selle tulemused on ettearvamatud, pettuselt võidakse tabada ükskõik keda.

Loomulikult tuleb "oma" komisjonidele tagada kaitse. Vastasel juhul saab vastane need üle võtta. Valimiskomisjone ja valimisjaoskondi hakkavad valvama radikaalsete organisatsioonide ja oligarhide eraturvateenistused.

Meie valimised – meie vaatlejad

Kui Ukraina ametivõimud oleksid tahtnud negatiivset muljet endast parandada, oleksid nad kutsunud võimalikult palju sõltumatuid vaatlejaid. Selle asemel keeldusid nad OSCE vaatlejate vastuvõtmisest.

Nad eemaldavad valimisjaoskondadest valvekaamerad ettekäändel, et need ei ole seadusega ette nähtud, on kallid ja inimesed salvestisi ei vaata. On tehtud kõik selleks, et nende valimiste tulemusi ei usaldataks.

Artikli täispika versiooniga võite tutvuda Sputnik Eesti venekeelses osas.

Autori seisukoht ei pruugi kattuda toimetuse seisukohaga.

79
Tagid:
presidendivalimised, valimised, Ukraina
Teema:
Ukraina presidendivalimised (76)
Samal teemal
Ülemraada: lahendus Ukraina majandusmuredele asub Venemaal
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega