USA president Donald Trump tunnustas ametlikult Golani kõrgendike kuulumist Iisraelile

Ameerika Ühendriigid langetasid Golani suhtes "paariariigi" väärilise otsuse

115
(Uuendatud 15:56 27.03.2019)
USA poolt Iisraeli suveräänsuse tunnustamine Golani kõrgendike suhtes tähistab uut etappi maailma poliitilise süsteemi lammutamisel, aga see oluline otsus ei muutnud midagi.

Irina Alksnis, RIA Novosti

Probleem pole üldse selles, et Washington oleks praegust olukorda rikkunud ja loobunud oma pikaajalisest positsioonist, mis langes kokku rahvusvahelise üldsuse arvamusega. Asi on vastupidises, et see tõepoolest oluline Ühendriikide otsus ei muutnud midagi.

Zahharova: Pompeost ning Golani ja Krimmi tunnustamisest >>

Sellele järgnesid arvukad avaldused, sealhulgas Ameerika Ühendriikide lähimate liitlaste liidri toetamisest keelduvad märkused. Kanada seisukoht oli kõige ilmekam - Ottawa rõhutas, et jääb "Iisraeli ustavaks sõbraks", kuid ei tunnusta tema alalist kontrolli Golani üle.

Selle sajandi esimese aastakümne lõpuks, harjus maailm peaaegu kaks aastakümmet kestnud unipolaarsuse jooksul elama põhimõttel "olgu nii, nagu Ühendriigid otsustavad".

Just siis heitis Venemaa esmakordselt süsteemile avatud väljakutse, tunnustades kaheksepäevase sõja tulemusena Abhaasia ja Lõuna-Osseetia iseseisvust. On omal moel naljakaski, et enamiku riikide reaktsioon sarnanes tookord reaktsiooniga USA praegusele Golani tunnustamise otsusele.

Mõne aasta pärast raputas maailma Krimmi tagasitulek Venemaa koosseisu. Tänaseks ei ole poolsaare kuulumist Venemaale ametlikult tunnustanud üle kümne riigi, nende hulgas on Süüria ja Venezuela.

Küünilisuse tipp: USA provotseerib sõda Golani pärast >>

Kujunes tõeliselt anekdootlik olukord, kus Ühendriigid leidsid end samas leeris nende loetletud paariariikidega. Tõsi, erinevus on selles, et need paariariigid ilmutavad hoopis suuremat tõhusust ja edu oma eesmärkide saavutamisel kui maailma hegemoon.

Ameeriklaste kunagised naljad "lahkuma pidava" Assadi kohta on aastatega juba sammaldunud ja ära tüüdanud. Nüüd on järjekord Juan Guaido käes, keda riigid tunnustavad Venezuela "ajutise presidendina", kuid kes on juba kolmandat kuud jäänud mõttetuks, mitte millekski võimeliseks marionetiks.

Võib vaid arvata, milliseid sõnu kasutavad Washingtoni esindajad teiste lääneriikide pealinnades Venezuela opositsiooni naeruväärse tunnustamisele kallutamise avantüüris.

Mida aeg sedasi, seda ilmsemaks saab, et ülemaailmse superriigi suutmatus oma eesmärke saavutada ei ole harv erand reeglist (nagu see veel alles hiljuti oli), vaid üha enam reegel. Viimased viis aastat kestnud avaliku vastasseisu jooksul ei ole Ameerika Ühendriigid kangekaelse Venemaaga midagi teha suutnud.

Nad ei saavutanud soovitud tulemust hukkumise äärele viidud, kuid Venemaa abiga ellu jäänud ja võitnud Süürias. Ameeriklased on üha enam ummikus oma tagahoovis, saavutamata edu kokku variseva majandusega, kuid mitte alla andvas Venezuelas.

Pole siis ime, et Ameerika Ühendriikidel on üha rohkem probleeme vasallidest liitlastega. Mingid ähvardused ega keerulised intriigid ei ole saanud ületamatuks takistuseks Nord Stream 2 gaasijuhtme projekti elluviimisel. Mingid ameeriklaste aastatepikkused keelitused ega nõudmised ei ole NATO rikkamaid Euroopa liikmeid veennud suurendama oma kaitsekulutusi kahe protsendini SKTst.

Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu >>

Maailm on üha enam harjunud ignoreerima Washingtoni arvamust ja survet, juhindudes oma tegevuses mis tahes kaalutlustest, kuid mitte Kapitooliumi künkalt tulevatest korraldustest. Selle taustal omandab Golani tunnustamine Iisraeli osana täiesti teistsuguse kõla – pole vähimatki märki otsuse põhjapanevusest ega maailmakorralduse aluste raputamisest.

Kaubandussõja ohvrid: USA farmerite võlad püstitasid 30 aasta järel uue rekordi, illustreeriv foto
© Sputnik / Алексей Филиппов

Kakskümmend ja isegi viisteist aastat tagasi võis see Washingtoni otsus tõepoolest kaasa tuua enamiku maailma riikide, sealhulgas ÜRO seisukoha muutumisese selles küsimuses. Nüüd pole see midagi enamat, kui rikkumise tunnustamine ühe riigi poolt - midagi, mida teised riigid võivad ohutult ignoreerida, otsus, mis ei too kaasa mingeid tõsiseid tagajärgi.

Ainus toimunu sisulist arutamist vääriv aspekt on see, kas ameeriklaste otsusel Golani kohta on mõju Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ja tema partei tulemustele Iisraelis kahe nädala pärast toimuvatel parlamendivalimistel. Tundub, et selleks seda kõike tegelikult tehtigi.

No ja Moskva võib Washingtoni lohutamiseks sellise tõsise sammu olematute tulemuste pärast kutsuda Donald Trumpi ühiskoosviibimisele Nicolas Maduro ja Bashar Asadiga, et arutada, kui suur on häbi, kui maailm ei soovi sinu otsustega territoriaalsetes geopoliitilistes küsimustes ühineda.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

115
Tagid:
suveräänsus, poliitika, Golan, USA
Samal teemal
USA meedia: Ukrainal tuleb Krimmi sild õhku lasta
Venemaa suursaatkond USA-s vastas Riigidepartemangu "Krimmi deklaratsioonile"
Keelustada Krimmi tunnustamine – see on USA siseasi
USA alustas rünnakuid Süüria vastu
Süüria: USA varustab Ukraina kaudu terroriste relvadega
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega