Kuidas Prantsusmaal kollavestide üle kohut mõistetakse, illustreeriv foto

Kuidas Prantsusmaal "kollavestide" üle kohut mõistetakse

128
(Uuendatud 19:09 05.03.2019)
Prantsusmaal 17. novembrist kestvate meeleavalduste tulemusena on sajad inimesed sattunud trellide taha, teised on pääsenud tingimisi karistustega, paranduslike töödega, kohustusega kanda jälgimisvõru ja erinevates linnades massiüritustel käimise keeluga.

TALLINN, 5. märts - Sputnik. Veebruari viimasel päeval mõistis Cannes'i linna kohus Prantsusmaal ühele "kolaste vestide" liikumisest osavõtjale meeleavalduste algusest peale rekordilise pikkusega vanglakaristuse – kolm aastat ja kolm kuud vägivalla kasutamise eest politseinike vastu. Pooleteistkümnest kuni poole aastani mõisteti vangi veel neli "vesti". RIA Novosti korrespondent otsis selgust Prantsusmaa avalikkuse suhtumises viimastesse repressioonidesse.

Prantsuse revolutsioon: kollased vestid olid taas tänavatel >>

Ühtekokku oli 12. veebruari andmete kohaselt ligi kolm kuud kestnud meeleavalduste vältel langetatud neist osavõtjatele 1800 süüdimõistvat kohtuotsust ning 1500 inimest alles ootasid kohut. 

Olukord nõuaks nagu inimõiguslaste viivitamatut sekkumist, kuid ainult vähesed eksperdid kõnelevad Prantsusmaal võimude repressioonidest, mis püüavad "kollaste vestide" liikumist kohtusüsteemi abil maha suruda.

Samas aga kaitsesid Prantsusmaa poliitikud ja meediakanalid viis aastat tagasi meeleavaldusi Kiievi Maidanil ja mõistsid hukka toonase Ukraina võimu, kes püüdis korda taastada ja mitte lubada pogromme, süütamisi, haldus- ja ühiskondlike hoonete hõivamist. Täna tervitab Prantsusma president Emmanuel Macron venezuelalaste vabaduse kaitsjate vaprust.

Suhtumine muutub, kui meeleavaldused toimuvad Prantsusmaa enda pinnal. "Kollaste vestide" manifestatsioone laiali ajades tegutseb politsei karmilt ja otsustavalt: käiku lähevad kumminuiad, paukgranaadid, veekahurid. Mingil hetkel asusid võimud häirekella lööma, sest pisargaasi varud hakkasid otsa lõppema ja neid oli tarvis kiiresti täiendada.

"See on kujuteldamatu, käib tõeline hävitustöö, massilised vahistamised, milliseid pole nähtud Alžiiri sõja aegasest saadik. Survestamine, vägivald prokuratuuri ja kohtute poolt – see on vapustav. Oma 46 tööaasta jooksul ei ole ma millegi seesugusega varem kokku puutunud," nendib advokaat Régis de Castelnau.

Tema sõnul on valitsus läinud meeleavalduste mahasurumise teed, mida kinnitab presidendi uusaastakõne, kus Macron pöördus üksnes oma poolehoidjate poole, nimetades meeleavaldajaid "pahuraks rahvamassiks".

De Castelnau rõhutab: sellel, mis "kollaste vestidega" kohtutes aset leiab, ei ole midagi ühist normaalse õigusemõistmisega. "On ohtlik, et kohtuorganid tegelevad korrahoidmisega, samas kui nad on kutsutud ja seatud õigust mõistma," ütles ta.

Õigusinstituudi (Institut pour la Justice) ametliku esindaja advokaat Guillaume Jeansoni info kohaselt võeti 2016. aastal märtsist juulini tööreformi vastaste massimeeleavalduste käigus vastutusele 750 inimest. Nüüd on neid kaks korda enam, kusjuures inimesi vahistatakse ilma mõjuvate põhjusteta.

The Economist: Macron püüab kriitikuid kinni maksta >>

"Prokuratuur esitab väga karme nõudmisi ja see viib mõttele, et ta on saanud (võimudelt – toim.) ettekirjutused. Karistusviisid on kõige mitmekesisemad. Mõned kohtuvõimu esindajad teevad asjaolusid arvestavaid mööndusi, püüavad toimida leebemalt. Nõnda siis tekib kohtupraktikas probleeme kohtumenetluse käigus, karistuse määramisel ilmneb teatud paindlikkust," nendib Jeanson.

"Kollaste vestide" huve esindav Roueni advokaat François Boulo juhib samuti tähelepanu sellele, et suur osa kohtuotsuseid, mis puudutavad peamiselt ilma kriminaalse minevikuta inimesi, on märgatavalt karmimad kui tavaliselt. Juristi sõnul on see kõik tagajärjeks võimude poliitikale, kus politsei repressiivsete sammude kõrval on käivitatud ka samavõrd repressiivne kohtumasin.

"Kõike seda on tehtud selleks, et võimalikult rohkem inimesi vahi alla võtta, toimikud kiiremini kohtusse anda ja langetada võimalikult karmid kohtuotsused," kinnitab Boulo.

Aktivist Michel Taube, kes on tuntud oma esinemistega rahvusvahelises rassismi- ja antisemitismivastases liigas (LICRA) ja UNESCO-s, kritiseerib tema hinnangul seadusevastast vahi all hoidmist.

"Tuletan meelde, et jutt käib süütuse presumptsiooniga isiku kinnipidamisest, kes pannakse mitmeks tunniks või mitmeks päevaks vangi. Vahel ei ole kinipeetul võimalust kellegagi, ka advokaadiga ühendust võtta. Seda praktikat on korduvalt kritiseeritud, eeskätt Euroopa Nõukogu poolt," märbib Taube.

Hiljuti ilmus prantsuse meedias Pariisi prokuratuuri esindaja juhend, mis soovitab prokuröridel "kollaste vestide" kaasuste menetlemisel "hoida kinnipeetuid vahi all kasvõi meeleavalduse lõpuni (meeleavalduse või ka sellele järgneval päeval) – isegi kui süüdistust ei esitata.

Karmust "kollaste vestide" suhtes seletavad eksperdid justiitsministeeriumi ettekirjutust täitva prokuratuuri sõltuvusega. Kohtunikud aga kehastuvad sel puhul täitevvõimuks.

"Tehnilises plaanis võib oletada, et kohtunik on sõltumatu, eksisteerib ju selline kokkulepe – vaimne, poliitiline ja sotsioloogiline – võimuesindajatega, et õigusemõistmine ei pea tingimata käskudele alluma, ent ta lähtub ise valitsuse soovidest ja selles peitub tõsine oht," kurdab advokaat Régis de Castelnau.

128
Tagid:
kohus, majandus, poliitika, protest, "kollased vestid", Prantsusmaa
Samal teemal
Kollased vestid olid Prantsusmaal taas tänavatel
"Kollased vestid" Riias: koos mitte mingi hinna eest
Prantsusmaal algas "kollaste vestide" protesti üheksas laine
Jälle tänavarahutused: Prantsusmaa linnades toimus "kollaste vestide" meeleavaldus
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega