Aatomijäelõhkuja Põhja-Jäämerel

Suur osa Arktikast läheb Venemaa omandusse

202
(Uuendatud 14:58 05.03.2019)
Põhja-Jäämerd kaheks osaks jagav Lomonossovi ahelik on Euraasia mandri jätk – geoloogid jõudsid sellele järeldusele mitme aasta pikkuste vaatluste põhjal.

TALLINN, 5. märts – Sputnik. Sellest sai alus Venemaa taotlusele ÜROs, et laiendada süvamere arvelt mandrilava piire, mis sisaldab muuhulgas rohkesti gaasi ja naftat, vahendab RIA Novosti.

Rikkuste meri: Venemaa ammutab USA riigivõla Arktika alt, illustreeriv foto
© Sputnik / Валерий Мельников

Mesosoikumi murrangujoon

20. sajandi keskel avastasid meregeoloogid maailma ookeanide põhja vöötavad hiiglaslikud mäevööndid. Need nimetati kesk-ookeani ahelikeks.

1960. aastatel oletati, et nad tekkisid litosfääri plaatide eraldumise tsoonis - seal, kus moodustub uus maakoor.

Varsti kinnitasid hüpoteesi geofüüsikud, kes avastasid ookeanipõhja kivimites planeedi magnetvälja polaarsuse vahetumise jäljed.

Gakkeli aheliku piirkonnas - Põhja-Jäämere lääneosa veealusel kõrgustikul - on erinevalt magnetiseerunud alasid. Sellest järeldub, et antud kohas on litosfääri plaadid laiali tõmmatud ja nende vahelt tõuseb sügavustest sulakivim. 

Gakkeli ahelikku pidi kulgev tektooniliste plaatide eraldumine algas umbes 53 miljonit aastat tagasi. Protsess jätkub tänase päevani kiirusega paar millimeetrit aastas.

Venemaa transpordib ujuva tuumajaama üle Läänemere >>

Veel varem, 65 miljonit aastat tagasi, hakkas Põhja-Ameerika manner Euraasiast eemalduma, Alaska ja Tšukotka eraldusid üksteisest.

Новый российский ледокол Андрей Вилькицкий совершил проход по Неве
© Sputnik / Алексей Даничев
Uus jäälõhkuja "Andrei Vilkitskii"

Umbes sel ajal tekkisid praegust Põhja Jäämere idaosa moodustavad süvendid, samuti Mendelejevi "kõrgendik" ja Lomonossovi ahelik.

Saksa uurimislaeval "Polarstern" 1991. aastal sooritatud geofüüsikaliste mõõtmiste põhjal järeldasid teadlased, et mõlemad veealused mäeahelikud kuulusid kunagi Euraasia mandri külge. 

Arktika gaasiahelik

Lomonossovi ahelik ulatub Uus-Siberi saarestikust umbes 1700 kilomeetri kaugusele, seal küünib tema laius kahesaja kilomeetrini - üle Põhjapooluse Gröönimaa ja Kanada saarestiku Ellesmere saare suunas, kus mäestik aheneb neli korda ja lõpeb süvendiga, mille sügavuseks on 2,4 kilomeetrit. 

Politoloog: USA on möönnud oma jõuetust Arktikas >>

Praktiliselt kõik geoloogilised andmed – nii Vene- kui välismaised - näitavad, et Gakkeli ahelikust ida pool asuv piirkond, sealhulgas ka Mendelejevi ahelik – on osa Euraasia mandrilavast. Miks see nii tähtis on? 

Asi on selles, et vastavalt 1982. aasta ÜRO mereõiguse konventsioonile, mille ka Venemaa ratifitseeris, kuuluvad Põhja-Jäämerega piirnevate riikide majandushuvide piirkonda alad, mis ulatuvad kahesaja meremiili kaugusele territoriaalvete piiridest või 150 miilini mandrilava servadest.

Kui tõestatakse, et Venemaa mandrilava koosseisu kuulub ka Lomonossovi ahelik, laieneb Venemaa piir Põhja-Jäämerel 350 miili võrra.

See moodustab 1,2 miljonit ruutkilomeetrit süsivesinikurikkaid meresetteid, mille varud on hinnanguliselt viis miljardit tonni tingkütust.

Taotluse seiklused

Venemaa esitas juba 2001. aastal ÜROsse taotluse oma Arktika piiride laiendamiseks, kuid seda ei kiidetud heaks, pidades teaduslikke tõendeid mitteveenvateks.

Uus taotlus, mis võttis arvesse kaasaegsete mereekspeditsioonide andmeid, esitati 2015. aastal.

Seda arutleti mitmel istungil, kuid otsust veel ei langetatud. 2014. aastal toetas ÜRO Venemaad ja tunnistas Ohhoota sisemereks. Otsuse tulemusena suurenes riigi territoorium 52 tuhande ruutkilomeetri võrra.

Veebruari lõpus sai teatavaks, et ÜRO alamkomisjon hindab Venemaa uut taotlust kõrgelt, ja ootab sarnaseid dokumente Kanadalt ja Taanilt, kes samuti taotlevad oma Arktika majandusvööndite laiendamist.

Venemaa Okeanograafia Teadusliku uurimisinstituudi ja Peterburi Ülikooli teadlaste hiljutine artikkel võtab kokku Põhja-Jäämere pikaajalised geoloogilised uuringud. 

Lomonossovi aheliku kivimite koostis ja struktuur on väga sarnane sellele, mida teadlased Barentsi ja Kara mere põhjas näevad – settekihi all asub iidne manner, mis moodustus ammu enne ookeani tekkimist.

Tegelikult on Lomonossovi ahelik murrangujoonte süsteemi poolt alla sikutatud maismaa. Siin asus veel kümme kuni kolmteist miljonit aastat tagasi kuiv maa.

Tu-160
© Sputnik / Алексей Никольский

Madal seismiline aktiivsus näitab seda, et Lomonossovi ahelik on samuti osa mandrist.

Kui siin toimuks ookeani moodustumine, nagu Gakkeli ahelikus või Surnumere - Põhja-Anatoolia murrangujoonel, registreeriksid instrumendid maavärinaid magnituudiga kuus või seitse, siin aga on nende võimsuse suurusjärguks maksimaalselt 3,5.

Niisiis on Lomonossovi ahelik ja Venemaa Arktika geoloogiliselt ühtne tervik - see tähendab - nad moodustavad osa ühest litosfääri plaadist.

202
Tagid:
Põhjamere laevastik, Venemaa, Arktilised piirid, Arktika, Põhja-Jäämeri
Samal teemal
USA kavatseb saata sõjalaevad Arktikasse
Euroopa haarab krabipüügi ja Arktika nafta järele
Kompleksi "Bastion" helist kiirema raketi stardimoment Arktikas
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega