Trump ja Kim said sõpradeks ja läksid siis kumbki oma teed

Trump ja Kim said sõpradeks ja läksid siis kumbki oma teed

86
(Uuendatud 13:50 01.03.2019)
Siiski puudutas Korea Rahvademokraatliku Vabariigi riigipea Ameerika hella kohta. Kusjuures väga elutähtsat - presidenti.

Mihhail Šeinkman, raadio Sputnik

Hommikul veel tundus, et ainult kõikjalt vastu vaatavad objektiivid vaigistasid nende rõõmu uuest kohtumisest. Võib-olla sellepärast nad kavandamata neljasilmavestlusele eraldusidki, et seal tunnetele voli anda. Kõik märkasid, et sümpaatne Kim meeldib talle. Tema seltskonnas tunneb Trump end palju mugavamalt kui paljude teistega, kellega ta kodus suhtlema peab.

Trump ja Kim ei jõudnud tippkohtumisel kokkuleppele >>

Võtame näiteks, tema eksi. Advokaadi mõttes. Kongressis kuulatakse tundide viisi igasugu tüüpe, kui nood vaid Trumpi valetajaks, petturiks või moraalituks nimetavad. Nüüd on nad endale patu-Coheni leidnud. Too hüppab kasvõi pükstest välja, et vaid võõraste pattude kuulutamisega oma patte lunastada.

Kim aga ei hooli sellest, mis Trumpil selle pornotähega oli. Temale on oluline, et ta ei teeks sama Põhja-Koreaga. "Kuidas te ometi võite?" püüdis Donald oma lugupidamisavaldustega kolleegi justkui rahustada või veenda. Ikka ainult armastusest ja vastastikusel kokkuleppel.

Alustuseks võiks näiteks vastastikku saatkonnad avada. Lõpuks tuli välja, et ainult selles kokkuleppele jõutigi. Tõsi, suuliselt ja ilmselt vaid suusoojaks. Et vähemalt midagigi sellest kohtumisest meelde jääks. Midagi olulisemat seal ei toimunudki.

Ja kuigi keemia justkui toimib, siis 9. klassi füüsikani ei jõutudki. Seal räägitakse nimelt termotuumareaktsioonidest. Ei tulnud neil reaktsiooni, ei denukleaarset ega isegi deklaratsiooni mitte, nagu Singapuris. Sellele arusaamisele jõuti kiiremini kui protokolli järgi oleks pidanud - lõpetasid ümmarguselt kaks tundi varem.

"Kes küll oleks osanud arvata," ahastasid need, kes alles eelmisel päeval neid vaadates tundsid, et midagi sealt nüüd tuleb.

20 minuti asemel eralduti 40-ks ega suutnud siis kuidagi lahku minna. Ja see Trumpi varjamatu rõõm: "Oh, oleksite te vaid meie dialoogi kuulnud. Te oleksite selle eest meeleldi raha maksnud. See oli hea."

Möödunudaastane Põhja-Korea toimik: Washington rikkus kogu mängu >>

Küsimust, milleks maksta, kui asi juba niigi teada, ei tekkinud. Mille poolest see nii hea oli, oleks tahtnud teada küll. Detailide asemel pakuti aga vaid viisakusi. Kusjuures ühepoolselt. Väljaöeldud epiteetidest võiks kasvõi väikese brošüüri avaldada. Oleks Trump Kimi Nobeli rahupreemiale esitanud, poleks keegi imestanud. Veelgi enam - veidi veel ja ta oleks Põhja-Korea riigipead tuumarelvade arendamisel tehtud edusammude eest kiitma hakanud.

Heastades sellega varasema "raketimehe" nime ja muutes selle solvangust tema seisundi kõrguse sünonüümiks – "Suur juht". Nii ei ole Kim Jong-uni väljaspool tema kodu veel keegi nimetanud. Mingil hetkel tundus, et ta heldis – naeratas koguni. Viimati nähti teda nii rahulolevana, oli see siis pärast järjekordset plahvatust või raketikatsetust. Muide, seda ei ole ammu enam tehtud.

Küllap Hanois koges ta midagi sellist. Lõppude lõpuks tabas ta Ameerika hella kohta. Kusjuures kõige tähtsamat - presidenti. Too aga nägi lahkudes väga pettunud välja. Tahtis ainult komplimente teha. Kuid korealane nõudis sanktsioonide tühistamist.

Seega, kui kõik Trumpi sõnavaras olevad komplimendid otsa said, polnudki enam millestki rääkida. Ainult pressikonverentsil. Kim oli selleks ajaks juba vaikselt lahkunud. Kõigile jäid meelde tema hommikul öeldud sõnad: "Kui ma ei tahaks tuumadesarmeerimist, poleks ma siin." Kui Trump alles rääkis, oli tema juba läinud.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

86
Tagid:
poliitika, Kim Jong-un, Donald Trump, Põhja-Korea, USA
Samal teemal
Trump ja Kim Jong-un kirjutasid alla Singapuri kohtumise lõppdokumendile
Trump ÜRO-s: USA on valmis Põhja-Korea hävitama
Trump kuulutas Põhja-Korea terrorismi riiklikuks sponsoriks
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega