Läti pealinn Riia

Läti tahab teada, kus tema kodanike telefonid ööbivad

121
(Uuendatud 15:40 26.02.2019)
Euroopas on lõpuks ometi hakatud muret tundma konfidentsiaalsuse üle ja võetud vastu igasuguseid seadusi. Aga vabad Balti riigid on nüüd omadega kimpus: kuidas selgitada, mispärast nõutakse operaatoritelt teavet selle kohta, kuhu telefonid liiguvad. Mispärast? On tarvis. Asja pärast.

Pjotr Malejev, raadio Sputnik

Inimese suhted telefoniga on jõudnud uuele tasandile. Inimene istub aina enam telefonis, telefon hõlmab inimese. Mõningaid häirivad veel vanaviisi teised inimesed, aga see aeg kahaneb ja saab läbi. Varem oli vaja teisele silma vaadata, liigutusi jälgida, sõprade järele ringi vaadata. Nüüd piisab kiirpilgu heitmisest võõrale ekraanile – ja paljugi saab täiesti klaariks. Lihtsalt, mugavalt, 21. sajand.

Aga mugavused toovad kaasa ka teatud ebamugavusi.

Keegi on, näe, mures, et teda jälgitakse, keegi selle üle, et on juba jälgitud. Aparaadike on saanud inimesest armsamaks ja seda, mida ta teeb, tuleb kuidagi kaitsta. Seda enam, et inimesi on igasuguseid – igasugust salajast ja õiguslikult olulist on ka imelihtne välja uurida. Seetõttu on Euroopas vastu võetud kõiksugu seadusi – telefoni ega inimese jaoks ei ole miski eriti muutunud, kuid riik on kimpus ja põikleb. Sellepärast on juba vastu võetud igasuguseid seaduseparandusi. Läti näiteks võttis vastu otsuse, et riigil on õigus statistika huvides mobiilioperaatorite andmeid kasutada.

Eestlased soetasid mullu mobiiltelefone 115 miljoni euro eest >>

Jõudsid need vaid jõustuda, kui statistikud ongi kohe kohal. Mobiilioperaatorite juures – päringutega. Et mida meil, ütlevad, teilt õieti tarvis on? Tähendab sedasi: tahame teada kõiki telefonikeste liikumisi, kuhu lähevad, kus istuvad, kus pikemalt peatuvad, kuhu lähevad ööbima.

Mis tähendab "mispärast"? Aga kuidas meil siis muidu näiteks inimesi loendada? Siin me arvestasime abonenti, aga tema on Lätist ära läinud ja hulgub kusagil ringi. Või siis näiteks on tal mingisugune tugipunkt – sinna ta alailma sõidab, tuleb ju transpordivooge kokku rehkendada. Või siis tuli kusagilt turist – tuleb ju aru saada, kus ta kolab, mis talle huvi pakub. Kõik, nagu näete, õilsate kavatsustega, kõik inimeste heaks, eks ole?

Aga kahtlustavad operaatorid viivad pilgu kõrvale, vihjavad konfidentsiaalsusele. Ütlevad, et me ei näe siin selgust ega läbipaistvust. Ning mõnikord isegi näeme, aga sugugi mitte seda. Sõnul öeldes saame aru, aga tegelikkus ähvardab hagide ja skandaalidega. Kliendid võivad olla kasvõi rumalad, aga nad on kallid.

Kahtlustav avalikkus on hakanud muretsema. Ütlevad, et kas te peate meid lollideks. Tahate kokku arvestada, siis laske käia, pole teil siin midagi oma nina meie asjadesse toppida. Et siin ma küll olen, aga mida ma teen, see pole teie asi. Ei ole ju viisakas välja õngitseda, kellega inimene koos elab, kellega kohtamas käib, kellega, vabandust väga, magab.

Google'i uus kohtuasi puudutab miljoneid inimesi >>

Kogenud juurdlejasilm või ka lihtsalt kaasaegne arvutiprogramm joonistab kõigi liikumiste põhjal valmis kogu portree, avab hetkega isiksuse ja isikliku elu. Varjavad inimesed lähedaste eest oma armukest, aga riik ei ole neile isegi sugulane, et temaga sedasi avameelitseda.

Kus on vabadused, seltsimehed? Kus on ausate maksumaksjate õiglustunne?

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

121
Tagid:
Balti riigid, telefon, andmekaitse, ühiskond, Läti
Samal teemal
"Kollased vestid" Riias: koos mitte mingi hinna eest
Riias tulid vene koolide kaitseks tänavale tuhanded inimesed
Eesti ja Läti poolt on esitatud Brüsselile uus petitsioon mittekodanike õiguste asjus
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega