Soome Teises Maailmasõjas

Ei sugugi nii süütud: Soome võib loobuda SS-lipust oma paraadidel

177
(Uuendatud 07:38 24.02.2019)
Soomes toimuvatel sõjaväeparaadidel tuuakse seniajani lagedale SS-väeosade lipp.

TALLINN, 24. veebruar — Sputnik. Rahvusarhiivi uuring, mis kinnitab, et osa Soome vabatahtlikke SS-vägedes osales suure tõenäosusega juutide hukkamises ja arveteõiendustes tsiviilelanikkonnaga, tekitas vastakaid vastukajasid, teatab HBL. Portaal InoSMI on teinud artiklist täismahulise tõlke.

Uuring viidi läbi valitsusasutuste tellimusel seepeale, kui Simon Wiesenthali keskuse direktor Efraim Zuroff pöördus 2018. aasta jaanuaris Soome presidendi Sauli Niinistö poole.

Soome kaitseminister Jussi Niinistö üritas oma blogis uuringu tulemusi mahendada.

"Minu hinnangul mingisuguseid uusi tõendeid soomlaste osalusest sõjakuritegudes või juutide tagakiusamises esitatud ei ole. Seetõttu pean ma ebaõiglaseks neile tõendamatult varju heita," kirjutab Niinistö.

Uuringu autor professor Lars Westerlund kaitseministriga päri ei ole. Ta on läbi töötanud 76 Soome SS-vabatahtlike päevikut ja tuhandeid lehekülgi arhiivimaterjale ja seetõttu peetakse teda õigusega üheks peamiseks asjatundjaks selles küsimuses.

"Mul on jäänud mulje, et ega ta eriti süvenenult lugenudki. Uusi andmeid on seal küll, ehkki kategoorilisi järeldusi on seni veel vara teha," ütleb Westerlund.

Ta kõrvutas linnade ja asulate asukohti, kus sõjakuriteod aset leidsid, Soome vabatahtlike paiknemisega idarindel.

Iga-aastane Eesti Waffen SS veteranide kokkutulek
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Venemaa saatkonnas tähistati Isamaa kaitsja päeva>>

"Ma palusin paaril Amsterdami ajaloolasel uurida Hollandi SS-vabatahtlikest järele jäänud päevikuid. Seal aga tuleb kõige muu kõrval ette kirjeldus sellest, kuidas soomlased pealetungi ajal tsiviilelanike maha lasevad."

Westerlund oletab, et kirjeldatakse mahalaskmist Pogoreltsi külas 1941. aasta juuni algul. Kuid soomlaste juhtiva rolli selles verevalamises võib tema sõnul välistada.

"SS-i kuulus vabatahtlikke 32 eri riigist ja ühtekokku oli neid umbes miljon. Soomlased moodustasid sellest hulgast alla 0,15%. Ühtset lahinguüksust neist kokku ei saanud, nad hajutati laiali erinevatesse allüksustesse. 1941. aasta suvel, mil Lääne-Ukrainas sooritati suurim osa sõjakuritegudest, soomlased olulist rolli mängida ei saanud, kuna käsuliinis juhtivatel ametikohtadel neid ei olnud. Kaalukamaid järeldusi on siiski võimatu teha – pole piisavalt tõendusmaterjale," märgib Westerlund.

Peale uuringu avaldamist pälvis tähelepanu veel üks asjaolu: Soomes peetavatel sõjaväeparaadidel demonstreeritakse seniajani SS-väeosade lippu.

Soome SS-lipu kujundas 1941. aastal parempoolne poliitik ja politseülem Esko Riekki, kes ise värbas usinasti noormehi SS-vägedesse. Valgel lipukangal on sinine rist ja Soome vapp ning vasakus ülanurgas kaks välgunoolt, SS-i sümbol. Selle lipu all tuleb tavapäraselt paraadidele Soome SS-veteranide liit Veljesapu (Vennasabi).

Waffen-SS kokkutulekud – Eesti "uhkus" ja häbi>>

Relvajõud korraldavad iga-aastaselt kaks üleriigilist paraadi, kus osalevad ka tavapärased sõjaväelised organisatsioonid – kaitsejõudude päeval 4. juunil ja iseseisvuspäeval 6. detsembril. Veteranide lipp üleriigiline ei ole, kuid seda kasutatakse kohalikel paraadidel. Viimati lehvitati seda Helsingis 2017. aasta juunis.
Kolonelleitnant Ilpo Kärkkäinen ütleb, et peastaabis jälgitakse olukorda ja mõeldakse selle üle, kas lipu kasutamist edaspidi lubada või mitte.

"Tegemist on delikaatse küsimusega, siin tuleb kõik kenasti läbi kaaluda. Praegusel hetkel me lipu kasutamist heaks ei kiida, aga ka ei keelusta," väitis Kärkkäinen.

Kreml
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Tema sõnul tuleneb SS-lipu ilmumine sõjaväeparaadidele veteranipärandist ja austusest traditsioonide vastu. Samal ajal ei taha relvajõud mingil viisil austust avaldada natsi-Saksamaale, kuivõrd SS-i välgunooled nimelt temaga seostuvad.

"See on terav küsimus ja me tegeleme sellega tõsiselt," selgitas Kärkkäinen.

Aega järelemõtlemiseks relvajõududel ju on, kuna järgmine paraad lahingulippudega toimub Helsingis alles 2022. aastal. Tänavu toimub paraad Rovaniemis, kuid SS-lippu ei ole seal sedastatud.

Tänaseks on 1408 Soome SS-vabatahtlikust elus vaid kaheksa meest.

177
Tagid:
Jussi Niinistö, Sauli Niinistö, Waffen-SS, Soome