Süüria põenike laager

Terroristid koju tagasi: mida Trump Euroopalt tahab

130
(Uuendatud 15:27 20.02.2019)
Donald Trump nõudis, et Euroopa liitlased võtaksid kohe tagasi oma kodanikud, kes võitlesid Süürias ja Iraagis terroristide lipu all. Vastasel juhul peab USA väejuhatus terroristid "vabastama".

TALLINN, 20. veebruar — Sputnik. Seni on ultimaatumile vastanud ainult Prantsusmaa. Mida Valge Maja peremehe uued ähvardused tähendavad, vahendab meile RIA Novosti

Ultimaatum Twitteri kaudu

"Ameerika Ühendriigid kutsuvad Suurbritanniat, Prantsusmaad, Saksamaad ja teisi Euroopa liitlasi võtma tagasi "koju" kaheksasada ISIS-e * sõdurit, kelle me Süürias kinni võtsime."

Kodumaal tuleb nad kohtu alla anda. "Islamistlik kalifaat" lakkab kohe eksisteerimast. Alternatiiv ei ole kuigi roosiline. "Meil tuleb neil lihtsalt minna lasta," lisas Trump.

Kümme minutit hiljem järgnes täpsustus. Ameerika presidendi sõnul andis Ühendriikide juhitud rahvusvaheline koalitsioon otsustava panuse ISIS-e* purustamisse Süürias ja Iraagis, kulutades selleks palju raha ja ressursse.

Nüüd, mil terroriorganisatsiooni lõpp on lähedal, on Euroopal viimane aeg tegutsema hakata.

"Pärast kõike seda, mida USA terroristide vastu võideldes korda on saatnud, ei tahaks me vaikselt pealt vaadata, kuidas ISIS-e võitlejad Euroopasse imbuvad," ütles Trump.

Valge Maja ei täpsustanud, kuidas terroriste vabastada kavatsetakse. 

Trumpi üleskutse eurooplastele järgnes pärast seda, kui USA juhitud rahvusvaheline koalitsioon purustas viimase ISIS-e * kantsi Kagu-Süürias – Baguzi külas.

Hiljem selgus, et kaheksasada terroristi, kes end vangi andsid, olid valdavalt pärit Euroopa riikidest, ilmselt pidas president just neid silmas.

Ainuüksi Suurbritanniast saabunud võitlejaid on välja selgitatud viiskümmend. 

Ajakirjanduse andmetel on välisriikidest saabunud terroristide koguarv Baguzis viiesaja ja tuhande vahel. 

Relvitustada, kuid mitte hävitada

Baguzi koondasid terroristid pärast seda, kui rahvusvaheline koalitsioon kaks aastat tagasi Süürias Raqqa linna vallutas ja Bašar al-Assadi armee Venemaa ja Iraani abiga Deir ez-Zori piiramisrõnga murdis.

Kasutades ära asjaolu, et ameeriklasi ja Assadi toetavad relvajõud keskendusid teistes piirkondades pesitsevate ISIS-e üksuste vastu, jõudsid sellesse Eufrati kaldal asuvasse külla terroristide hajutatud rühmad.

BBC produtsent: NATO-s teatakse Süüria keemiarünnaku lavastusest >>

Varsti saabusid siia ka Iraagi ISIS-e * pääsenud liikmed. Sügisel teatas meedia, et mõnda aega varjas ka "kalifaadi" juht Abu Bakr al-Baghdadi end Baguzis, kuid liikus varsti edasi Süüria kõrbesse.

Terroristide vastu sõdivad pooled teadsid, et ISIS-e * riismed kogunevad ka Süüria kaguossa, kuid ignoreerisid seda.

Enamgi veel, nad isegi vedasid ellujäänud ISIS-e * terroriste ise Baguzisse. Mis oli selle põhjuseks? 

Asi on selles, et Süürias ja Iraagis peetud kuueaastases sõjas "islamiriigi" vastu sai kombeks peaaegu võidetud vaenlast mitte täielikult hävitada.

Vaenlastelt võeti relvad ja neil lasti lahkuda. See võimaldas vältida paljusid tsiviilohvreid ning lühendas sõjaliste operatsioonide kestvust.

Hiljem õnnestus mõningail äärmuslastel Süüriast lahkuda ja pagulaste seas Euroopasse pääseda. Nüüd kujutavad nad endast ELi julgeolekule tõsist ohtu.

Võitlusse Euroopa terroristidega

Kui olukord Baguzis kriitilisele lähenes, mõistis USA juhitud rahvusvahelise koalitsiooni juhtkond, et ilma rünnakuta siin hakkama ei saa.

Sõjalist operatsioon lükati edasi seetõttu, et ISIS-e võitlejad segunesid tsiviilisikute ja pagulastega.

Libauudiste tööstus: BBC enesepaljastus >>

Terroristid mõistsid, et ameeriklaste väed ei julge Baguzi vastu äkkrünnakut alustada ja tugevdasid oma positsioone: kogusid lahinguvarustust, värbasid abiväge elanike ja põgenike seast.

Kõik see raskendas koalitsiooni pealetungi, mille Trump jaanuari alguses välja kuulutas. Baguz plaaniti vallutada mõne päevaga, kuid operatsioon vältas poolteist kuud.

ISIS-e * sõdurid põletasid autokumme: suits vähendas lennuväe tegevustäpsust. Selle tulemusena hukkus umbes seitsekümmend tsiviilisikut. Terroristid vastasid raketilöökidega, õhkisid lõhkeainega täidetud autosid.

Eelmisel nädalal õnnestus koalitsioonijõududel siiski selles Süüria külas ISIS-e väed purustada.

Pagulased ütlevad, et õhurünnakute arvu poolest sarnanes rünnak Raqqa vallutamisega 2017. aastal, kuigi Baguz koos oma ääremaadega on mitu korda väiksem.

Vene sõjaväepolitsei alustas Manbiji piirkonda patrullimist >>

Humanitaarkriis piirkonna kaguosas, kus toimusid lahingud, lahendati mõne päeva pärast. Kohe pärast seda tekkis küsimus, mida ellujäänud terroristidega teha.

Neil ei juletud minna lasta, ja et enamik neist oli Euroopast, esitaski Trump ultimaatumi.

Londonis asuva peakorteriga "Süüria inimõiguste vaatluskeskuse" nimelise organisatsiooni sõnul lubasid ameerika-meelsed jõud mõnel islamistil siiski Süüria kõrbesse minna. 

Vastutasuks andsid äärmuslased ameeriklastele üle nelikümmend tonni kulda, mis varem ISIS-ele * kuulus.

Reaktsioon ultimaatumile

Euroliit reageeris Trumpi ultimaatumile erinevalt. Ainuke riik, kes terroriste "koju võtma" nõustus, on Prantsusmaa. Jutt käib 150-st prantslastest, kes teiste ISIS-e * liimete hulgas koalitsioonijõududele alistusid. 

Saksamaa, Suurbritannia ja Taani ametivõimud keeldusid terroriste vastu võtmast, selgitades, et neil puuduvad reeglina dokumendid ja kodakondsust pole võimalik kindlaks määrata.

Samas kinnitas enamik riike, sealhulgas Prantsusmaa, et kodumaale naasmise korral ähvardab kõiki ISIS-e * toetajad kriminaalkaristus. Lisaks kannavad vastutust mitte ainult terroristid, vaid ka nende pereliikmed, sealhulgas naised ja väikelapsed.

Paljud juhtisid tähelepanu asjaolule, et Trump pöördus vaid Euroopa liitlaste poole, kuigi paljud vangidest olid pärit SRÜ riikidest. Mida nendega teha, ei ole Ameerika president ilmselt veel otsustanud.

* Venemaal keelatud terroriorganisatsioon.

130
Tagid:
terroristid, põgenikud, Euroopa Liit, ISIS, terror, USA, Süüria
Samal teemal
Kvoodipagulaste pere jõuab Türgist lähiajal Eestisse
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega