Suri legendaarne moedisainer Karl Lagerfeld

Suri legendaarne moedisainer Karl Lagerfeld

68
(Uuendatud 15:23 19.02.2019)
Prantsusmaa meedia teatel suri tuntud moedisainer, kunstnik ja fotograaf Karl Lagerfeld pärast mitu nädalat kestnud haigust. Ta oli 85 aastat vana.

TALLINN, 19. veebruar — Sputnik. Karl Lagerfeld (sünninimega Karl Otto Lagerfeldt) oli saksa päritolu moedisainer, kunstnik ja fotograaf.

Ta on kaasa teinud moe ja kunstiga seotud projektides ning ta oli Chaneli moemaja peadisainer ja tegevdirektor. Samuti oli Lagerfeldil endanimeline moemaja ning ta tegi koostööd ka itaalia moemajaga Fendi.

Karjääri algus

Karl Lagerfeld kolis Pariisi 1953. aastal. Algul töötas ta kavandite ja jooniste tegijana erinevates moemajades. Sellel ajastul olid moemaailmas eelistatud joonistused, mitte fotod.

Aastal 1955, 22-aastasena, edutati Lagerfeld õpipoisiks Pierre Balmaini moemajas pärast seda, kui ta oli võitnud teise koha Yves Saint Laurent'i järel mantli disainimise võistlusel, mida sponsoreeris International Wool Secretaria.

Küsimus pole rahas: miks moeteadlik noorsugu on taaskasutuse omaks võtnud >>

Paar aastat hiljem tunnistas Lagerfeld ühes intervjuus: "Ma võitsin tänu mantlile, kuid tegelikkuses meeldib mulle mantleid disainida kõige vähem. Armastan hoopis väikeseid musti kleite." 

Aastal 1958 alustas Lagerfeld tööd Jean Patou moemajas, kus ta disainis kaks kõrgmoe (haute couture) kollektsiooni. Tema esimest kollektsiooni esitleti 1958. aasta juulis Roland Karli nime all. Esimene kollektsioon ei toonud head vastukaja.

Писательница Майму Берг (слева) раздает автографы во время презентации своей книги Дом моды на 20-й Международной ярмарке интеллектуальной литературы Non/fiction №20 в Центральном доме художника в Москве
© Sputnik / Рамиль Ситдиков

Järgmine kollektsioon, mis oli mõeldud 1959. aasta kevadeks, oli ajakirja Vogue moetoimetaja Carrie Donovani sõnade järgi "tohutu edusamm paremuse suunas". 1960. aasta kevadkollektsiooni seelikud olid lühimad Pariisis ning kollektsiooni saatis ebaedu.

Vabakutselise karjäär (1962–1982)

Aastal 1963 hakkas Lagerfeld disainima Tizianile, Roomas asuvale moemajale, mille asutas samal aastal Evan Richards. Lagerfeld ja Richards tegid esimese kollektsiooni 1963. aastal koos. Lagerfeld töötas Tizianis 1969. aastani.

Elizabeth Taylor oli suur Tiziani loomingu austaja ja hakkas nende rõivaid kandma 1966. aastal. Aastast 1964 oli Lagerfeld vabakutselisena töötanud ka prantsuse moemajale Chloe, kus tal valmis üha enam ja enam teoseid, mis andis lootust terve kollektsiooni valmimiseks.

Romantism Falli lossis >>

Aastal 1970 alustas Lagerfeld koostööd ka Curieli moemajaga. Tema esimest kollektsiooni kirjeldati kui "elegantsi, mis on disainitud 1930ndate kinokuninganna jaoks".

Chloe's 1973. aasta kevadeks valminud kollektsioon, mida esitleti 1972. aasta oktoobris, pakkus nii kõrgmoodi kui ka camp'i. Aastal 1972. alustas ta koostööd itaalia moemajaga Fendi, kus ta disainis rõivaid, aksessuaare ja karusnahku.

Rahvusvaheline tuntus (1982 – tänaseni)

Selleks ajaks oli Lagerfeld koostööd teinud jaapani firmaga Isetan, et luua kollektsioone nii meestele kui ka naistele; disaininud naiste pesu Ameerika Ühendriikides ja jalanõusid Charles Jourdanile, sviitreid Ballantyneile ja töötanud moenõustajana.

Lagerfeld disainis 2002. aastal kostüümid ooperi "Carmen" järgede jaoks filmis "Callas Forever". Aastal 2004 disainis ta mõned esinemiskostüümid Madonnale tema maailmaturnee "Re-Invention" jaoks ning hiljem ka Kylie Minogue'le maailmaturnee "Showgirl" tarvis.

Lagerfeld tegi koostööd rahvusvahelise Rootsi moebrändiga H&M. Lagerfeld on tuntud ka kui fotograaf ning on näiteks fotografeerinud Mariah Careyt ajakirja V kaane jaoks.

2010. aasta novembris alustas Lagerfeld koostööd rootsi kristalli tootjaga Orrefors. Nende ühise koostööna valmiv kristallikollektsioon ilmus 2011. aasta kevadel nime "Orrefors by Karl Lagerfeld" all. (Allikas: Vikipeedia)

68
Tagid:
kunst, surm, moedisainer, mood
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega