Kaader filmist Rambo 3

Vale ja tõde: millist jama Afganistani sõjast on Hollywood levitanud

225
(Uuendatud 09:46 16.02.2019)
Paljud Ameerika filmid Afganistani sõjast on tulvil häbematut valet, mis muudavad sellised Hollywoodi "meistriteosed" tavaliseks propagandahaltuuraks.

TALLINN, 16. veebruar - Sputnik. Sputniku korrespondent Lev Rõžkov ja sõjaline kommentaator Aleksandr Hrolenko vaatasid Ameerika ja Briti filme Nõukogude sõjalisest kampaaniast Afganistanis ning otsisid kontaktpunkte ekraanil toimuva ja tegelikkuse vahel.

"Rambo 3" (USA, 1988)

Кадр из фильма Рэмбо-3
Kaader filmist Rambo 3

Filmis:

USA kolonel saadab mujahideenidele mõeldud "Stingerite" (USA päritolu portatiivsed õhutõrjeraketid – toim.) karavani Pakistanist Afganistani ja satub Nõukogude vägede kätte vangi.

Tegelikult:

Aastatel 1979–1989 ei olnud Afganistani pinnal USA vägesid - ameeriklased ei olnud kunagi mujahideeniga otseselt seotud. "Stingerid" saadeti Pakistani ja sealt edasi Afganistani. 1988. aastaks, mil filmis kirjeldatud sündmused toimusid, olid nende kantavate õhutõrjesüsteemide tarned toimunud juba kaks aastat.

Кадр из фильма Рэмбо-3
Kaader filmist "Rambo 3"

Filmis:

Ekraanilt teatatakse, et üheksa aasta jooksul tapsid Nõukogude sõjaväelased Afganistanis rohkem kui kaks miljonit tsiviilisikut.

Tegelikult:

Kümme aastat kestnud sõja jooksul suri hinnanguliselt ligikaudu 1 miljon rahulikku afgaani. On põhjust arvata, et need arvud on liiga suured, sest Nõukogude armee ei viinud läbi operatsioone asustatud aladel. Arv - kaks miljonit surnut - on laest võetud.

Кадр из фильма Рэмбо-3
Kaader filmist "Rambo 3"

Filmis:

Kui Ameerika kolonel vangi langeb, piinavad teda metsiku väljanägemisega Nõukogude sõdurid, kes kannavad isegi suvel kõrvikmütse. Talvemütside kandjaid juhib ajamata habemega kolonel Zaitsõn, kellel on ilmsed sadistlikud kalduvused ja töölaual pudel viina.

Tegelikult:

Milliseid talvemütse saab kanda riigis, kus +35 kraadilist temperatuuri peetakse jahedaks. Ja kui Afganistanis oleks vangi võetud tõeline Ameerika kolonel, oleks see olnud väga väärtuslik trofee. Teda poleks antud karvamütsis joobes sadistile, vaid ta oleks kohe Moskvasse saadetud.

Filmis:

Ülekuulamise ajal deklareeris kolonel vapralt: "Iga päev taandub teie sõjamasin käputäie vabadusvõitlejate ees. Need inimesed pigem surevad, kui hakkavad sissetungijate orjadeks. Neid pole võimalik võita!"

Tegelikult:

1980. aastate lõpus kontrollis Afganistani valitsus Nõukogude vägede toetusel üle 70% riigi territooriumist. Nõukogude 40. armeekorpusele ei püstitatud kunagi ülesannet võita. Ta vaid toetas valitsusvägesid. NSV Liit ehitas Afganistanis teid, tehaseid ja haiglaid. Afgaanid mäletavad seda veel tänagi.

"Metslane" (The Beast) (USA, 1988)

Кадр из фильма Зверь войны
© Фото : Columbia Pictures
Kaader filmist "Metslane"

Filmis:

Nõukogude tankid ründavad rahulikku küla. Sõdurid kasutavad keemiarelvi, peites oma nägusid gaasimaskide taha.

Tegelikult:

Nõukogude väed ei rünnanud kunagi rahumeelseid külasid ega mürgitanud talupoegi keemiarelvadega. See lõik meenutab rohkem Ameerika armee tegevust Vietnamis.

Кадр из фильма Зверь войны
© Фото : Columbia Pictures 
Kaader filmist "Metslane"

Filmis:

Ära eksinud Nõukogude tankimeeskond koosneb viiest inimesest. Viies on afgaan, kes kohe, kui ta palvetama hakkab, maha lastakse.

Tegelikult:

Tankimeeskond ei saa koosneda viiest inimesest. Viies lihtsalt ei mahu tanki. Filmist pole näha, kus täpselt viies afgaanist tankist tankis asus. Teda oli filmi loojatele vaja, et näidata tema mahalaskmist ja sellest tulenevalt Nõukogude armee viha moslemite vastu. Et näete, isegi nõukogude "okupantidega" koostööd teinud afgaanid ei saanud end ohutult tunda.

"007: Ohutsoonis" (The Living Daylights, Suurbritannia, 1987)

Кадр из фильма Искры из глаз
© Фото : United Artists
Kaader filmist "007: Ohutsoonis"

Filmis:

Viieteistkümnes ja ilmselt kõige segasem James Bond film ilmus 1987. aastal. "Bondiana" fännidele jäi film meelde ainult sellepärast, et selles mängis esimest korda Timothy Dalton - kõige õnnetum Bond. Agent 007 nurjab kahekordse NSV Liidu kangelase kindral Koskovi kavandatud Ameerika relvade ostmise operatsiooni. Tehingusse on kaasatud ka teemandid ja narkootikumid.

Tegelikult:

Milleks oli NSV Liidul kes varustas relvadega poolt maailma, vaja Ameerika relvi? Filmi Afganistanile pühendatud osas ei ole mingeid kokkulangevusi tegelikkusega, kui Afganistani-sarnane maastik välja arvata.

"Charlie Wilsoni sõda" (Charlie Wilson's War, USA-Saksamaa, 2007)

Кадр из фильма Война Чарли Уилсона
© Фото : Universal Pictures
Kaader filmist "Charlie Wilsoni sõda"

Filmis:

Peategelane, kongresmen Charlie Wilson, keda mängis Tom Hanks, aitab innukalt Afganistani mujahideene võitluses Nõukogude vägede vastu, kes külma sõja propaganda eeskirjade kohaselt vägistavad, tapavad ja hävitavad kõike elavat. Mujahideenide abistamiseks otsustab Charlie Wilson luua võltsitud Nõukogude relvade tootmise Egiptuses ja Iisraelis ning viia need Pakistani.

Tegelikult:

Egiptuses toodeti tõepoolest Kalašnikovi automaate, kuid seda tehti Nõukogude litsentsi alusel. Kuigi Anwar Sadati presidendiks oleku ajal langes Egiptus Nõukogude blokist välja, ei ole Kalašnikovi automaatide tootmine selles riigis seotud Ameerika kongresmenide tegevusega. Ka Iisrael ei toonud võltsitud nõukogude relvi. Araabia-Iisraeli sõja ajal 1973. aastal sai Iisraeli Nõukogude relvi trofeedena.

Кадр из фильма Война Чарли Уилсона
© Фото : Universal Pictures 
Kaader fillmist "Charlie Wilsoni sõda"

Filmis:

Pseudodokumentaalsete kaadrite taustal esitatakse Nõukogude kaotuste statistika, mille põhjustas kantavate õhutõrjerakettide "Stinger" ilmumine mujahideenidele. Kokku 108 helikopterit ja 89 lennukit vaid ühe aasta jooksul – 1987. aasta kevadest kuni 1988. aasta kevadeni.

Tegelikult:

Nõukogude kaotuste numbrid on üldteada ja avalikult kättesaadavad. Nõukogude armee kaotas 1987. aastal 22 lennukit ja 1988. – 12. Kokku kaotati kümne aasta jooksul 125 lennukit. Samal ajal, kui vaadata kaotuste statistikat, selgub, et enne Stingerite tulekut olid lennuväe kaotused isegi suuremad.

Terve mõistuse tapja

Negatiivsed filmitegelased on väga vintsked, mürgised ja viiruslikud. Nad jäävad paremini meelde ja põhjustavad püsivaid seoseid, mida me näeme hiljem "pahade poiste" kujul, kes ilmuvad Liibüast, Süüriast ja Iraagist.

Ameerika kinokunst on teinud maailmale palju head tööd. Hollywoodi maagia on vallutanud kogu maailma. Selle maagia on loonud tipptasemel spetsialistid.

Aga kui meistrid toodavad propagandahaltuurat, hakkavad nende filmid tervet mõistust hävitama. Kaugeltki mitte iga vaataja ei mõista kogu seda huumorit. Ei saa öelda, et see jama oleks minevikku jäänud.

Uus suurriikide vastasseis on kaasa toonud uute propagandafilmide tegemise. Nende tootmine ei ole veel massiline, kuid siin-seal ilmub Hollywoodi kassatükis ikka purjus Vene sõjaväe vormiriietuses ja ajamata habemega tegelane. Järelikult on ka uued "meistriteosed" tulekul.

225
Tagid:
propaganda, sõda, analüütika, kino, Hollywood, Afganistan
Teema:
Afganistan: 30 aastat rahu ootuses (14)
Samal teemal
Afganistani veteran: Eesti jaoks pole sõda Afganistanis lõppenud
Sõja kaja Panjshēri orus: rahulik elu keset tankide kalmistut
Sõjaväe autojuhid on Afganistanis alati sihikul olnud
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega