Sõja- ja sõjaväeteenistuse veteranide liidu Bastion juhatuse esimees Ruslan Izmailov

Afganistani veteran: Eesti jaoks pole sõda Afganistanis lõppenud

256
(Uuendatud 14:14 14.02.2019)
Afganistani konflikt ei ole veel lõppenud ning Afganistanil endal, keerulise ajaloo ja praeguse olukorraga suure piirkondliku riigina on maailmapoliitikas jätkuvalt oluline roll, tunnistasid Tallinn-Minsk-Biškek-Astana videosillal osalejaid.

TALLINN, 14. veebruar - Sputnik. Eesti jaoks ei ole sõda Afganistanis lõppenud, Eesti noorem põlvkond teenib selles riigis praegugi rahuvalvajatena, kinnitas Sõja- ja sõjaväeteenistuse veteranide liidu "Bastion" juhatuse esimees Ruslan Izmailov Tallinn-Minsk-Biškek-Astana videosillal, mis oli pühendatud Nõukogude vägede Afganistanist väljaviimise 30. aastapäevale ja toimus Sputnik Eesti pressikeskuses.

Видеомост Таллинн – Минск – Бишкек – Астана, посвященный 30-летию вывода советских войск из Афганистана
© Sputnik / Вадим Анцупов
Videosild Tallinn-Minsk-Biškek-Astana

Teised osalejad nõustusid Izmailoviga - ka paljude teiste riikide jaoks pole Afganistani konflikt veel lõppenud. Afganistanil endal, kui keerulise ajaloo ja tänapäevaga, suure piirkondliku mõjuga riigil on jätkuvalt oluline roll nii piirnevate riikide kui ka Venemaa elus.

"Kahjuks kaotasime me Afganistanis palju inimesi, aga täna saame me juba nende perekondi aidata," iseloomustas Kõrgõzstani relvajõudude peainspektsiooni peakonsultant, kindralmajor Alik Mamõrkulov "afgaanidega" tehtavat sotsiaaltööd.

Sputnku projektid Nõukogude vägede väljaviimise aastapäeva tähistamiseks

Videosillast osavõtjate poole pöördus tervituskõnega rahvusvahelise teabeagentuuri RIA "Rossija Segodnja" avalike suhete ja kommunikatsioonidirektor Pjotr Lidov-Petrovski.

© Sputnik / © Sputnik
Pjotr Lidov-Petrovski Sputniku projektidest

Ta on veendunud, et "Afganistanil on jätkuvalt oluline roll rahvusvahelises poliitikas, mistõttu on väga oluline mõista, mis seal toimub." Tema sõnul on Sputnik spetsiaalselt Nõukogude vägede Afganistanist väljaviimise 30. aastapäevaks ette valmistanud mitmeid projekte.

Tallinnas ja Narvas tähistatakse Nõukogude vägede Afganistanist väljaviimise aastapäeva >>

Esiteks, kogumik "Afganistan. 30 aastat rahuotsinguid", mis on pühendatud praegusele raskele olukorrale selles riigis. Teiseks korraldasid ajakirjanikud mitmeid kohtumisi, kus nad intervjueerisid ja suhtlesid inimestega, kes osalesid nõukogude ajal Afganistaniga seotud üritustes või määravad täna Afganistani poliitikat. 

Afganistani ja Kesk-Aasia riikide ajakirjanikele korraldati spetsiaalne pressiringreis, lisaks tehti endise Nõukogude Liidu ruumis tegutsevate Sputniku portaalides mitmeid eriprojekte. Veel üks oluline projekt, mis peaks Lidov-Petrovski arvates suurendama noorema põlvkonna huvi, on "Mobiili Afgaan":

"Mobiilirakendus, kus te justkui vaataksite või loeksite sotsiaalvõrgustikust Nõukogude Liidu virtuaalse liidri Brežnevi ja USA virtuaalse presidendi Carteri vahelist huvitavat kirjavahetust".

Selle eesmärk on tutvustada noortele arusaadaval ja lihtsal moel, mis tol ajal toimus ja milline oli sündmuste dünaamika, rõhutas RIA "Rosssija Segodnja" avalike suhete ja kommunikatsiooni direktor.

Sputnik Eesti on varem kirjutanud, veebruaris 2019 möödub 30 aastat Nõukogude vägede väljaviimisest Afganistanist. Järgnenud aastad ei toonud Afganistani pinnale rahu. Selle aja jooksul on erinevate poolte vastasseis vaid intensiivistunud, Afganistani kriis on jäänud venima lubamatult kauaks.

Piirkondlike ja globaalsete jõudude vastandlikud huvid on riigi lõhestanud. Ameerika Ühendriikide juhitud rahvusvahelise koalitsiooni väed on olnud Afganistanis juba aastaid, kuid olukord ei ole sellest seal rahulikumaks muutunud. Ilmselt on see kaasaja kõige pikem sõda, mille tulemuseks on uimastikaubanduse ja terrorismi jätkuv kasv kogu maailmas.

Narvas avati mälestussammas Afganistanis langenud sõduritele >>

Venemaa on alati pooldanud Afganistani territoriaalset terviklikkust, kus riigi kõik etnilised rühmad elaksid rahumeelselt. Afganistani probleeme saab lahendada ainult poliitiliste vahenditega. Riik vajab kõigi osapoolte huve arvestavat riiklikku kokkulepet. Kõik katsed kehtestada uuendusi väljastpoolt, arvestamata riigi eripära ja traditsioone, on hukule määratud.

256
Tagid:
aastapäev, sõda, sõjaväeline, Venemaa, Afganistan
Teema:
Afganistan: 30 aastat rahu ootuses (14)
Samal teemal
Eesti loovutas Afganistani terroristi USA võimudele
Eesti ämmaemandad õpetavad Afganistani kolleege
Euroopasse on saabumas Afganistani narkootikumide laine
Kaitsevägi lähetab sõjaväepolitseinikud NATO operatsioonidele Iraaki ja Afganistani
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega