Maailma kõige vabameelsemas linnas kehtestati ranged nõuded riietusele

203
(Uuendatud 11:28 12.02.2019)
Paradoksaalsel moel on sallimatus mistahes eriarvamuse suhtes muutunud tänapäeva poliitikute tunnuseks, kes kuulutavad end doktriini toetajateks, mis teoreetiliselt tähendab iga inimese õigust vabale eneseväljendusele. Mille poolest selline lähenemine erineb totalitarismist?

Vladimir Kornilov, RIA Novosti

Mitte ammu aega tagasi oli maailma liberaalide lemmiktsitaat Voltaire'ile omistatav fraas: "Teie arvamus on mulle sügavalt vastik, aga ma annaksin oma elu teie õiguse eest seda väljendada." Nüüd kostub end liberaalideks nimetavate inimeste suust üha rohkem avaldusi, mille mõte on: "Olen valmis teie sõnade pärast teil kõri läbi närima." Kõige üllatavam, et sellist agressiivset "ainuõiget" poliitilise liini nimetatakse endiselt liberalismiks.

Läänega kokku leppida: kuidas ja millises järjekorras tuleks alistuda >>

Väga ilmekas näide selle kohta on hiljutine Briti The Sunday Times'i korrespondendi tehtud katse New Yorgis, mida peetakse endiselt maailmas üheks kõige liberaalsemaks linnaks. Linn on tõesti näinud kõike, seal võib poolalasti käia, kanda delfiinide vabadust või mööblitükiga abielu legaliseerimist nõuvat loosungit – seda peetakse täiesti loomulikuks.

Вид на Капитолий США в Вашингтоне
© AFP 2019 / Mandel Ngan

Reporter Laura Pullman pani pähe punase pesapallimütsi kirjaga MAGA (Make America great again! – "Tehkem Ameerika jälle suureks" - Donald Trumpi valimiskampaania loosung) ja tunnistas hiljem: "Mitte kunagi varem pole ma tundnud nii palju vihkamist."

Neiu rääkis, kuidas tema poole sülitati, kuidas teda solvati ja sõimati hulluks rassistiks ning nõuti nokatsi äravõtmist. Mõnikord läks asi füüsilise vägivalla ähvardusteni. Lugejad isegi imetlesid Pullmani julgust, nagu oleks ta kõndinud Talibani kontrolli all olevas Afganistani külas, mitte New Yorgis.

Kirjeldades oma "kangelastegu", nimetab ajakirjanik New Yorki siiski endiselt liberaalseks ja demokraatlikuks linnaks. Pole kahtlust, et need, kes neidu ründasid, peavad end samuti liberaalideks.

Ja see ei olnud kaugeltki esimene selline eksperiment. New York Post'i korrespondent tunnistas, et oleks peaaegu mässu põhjustanud, kui ilmus sarnases peakattes ühte New Yorgi baari. Samasuguse mütsi kandmise eest anti 12-aastasele Ameerika koolipoisile bussis kerepeale. Kusjuures liberaalses ajakirjanduses ei põhjusta sellised juhtumid erilist imestust, nördimust ega hukkamõistu.

Kollased vestid Pariisis
© Sputnik / Жюльен Маттиа

See-eest kajastati laialdaselt jaanuaris aset leidnud intsidenti Lincoln Memoriumi lähedal Washingtonis. Ameerika meedia näitas tookord kogu maailmale üksmeelselt lühikest videot, kuidas 14–16-aastased koolilapsed, kellest osal olid peas ikka need samad halva kuulsusega MAGA kirjaga peapallimütsid, piirasid üksikut indiaanlast Nathan Phillipsi, kes oli pealegi Vietnami sõja veteran, ja mõnitasid teda. Praktiliselt kogu Ameerika meedia esitas selle loo just sellises võtmes.

Paar päeva hiljem ilmus üksikasjalikum video, kus kogu vahejuhtumit näidati algusest lõpuni. Tuli välja, et lugu oli hoopis teisiti. Rühm demokraatide, kuhu kuulus ka Phillips (kes, nagu selgus, polnud kunagi Vietnamis teeninud, küll oli ta aga korduvalt vanglas viibinud), ründas õpilaste rahumeelset abortidevastast meeleavaldust, hakates neid solvama ja provotseerima, sealhulgas nende MAGA kirjaga mütside pärast. Üks noormees, kes vastuseks sellele agressioonile vaid naeratas, kutsus üles rahumeelsusele ja üksteisemõistmisele.

Ainult et kui loo esimest versiooni kajastasid peaaegu kõik Ameerika meediaväljaanded, siis teist vaid üksikud, sest see sündmuste versioon ei pakkunud liberaalidele huvi.

Paradoksaalsel moel on sallimatus mistahes eriarvamuse suhtes muutunud tänapäeva poliitikute tunnuseks, kes kuulutavad end doktriini toetajateks, mis teoreetiliselt tähendab iga inimese õigust vabale eneseväljendusele. Tuleb välja, et arvamusvabadus on lubatud ainult siis, kui see langeb kokku "õige" arvamusega. Mille poolest selline lähenemine erineb totalitarismist?

Ekspert: Salvini valmistab ette eurost lahkumist, Euroopa heidab hinge >>

Kaasaegse liberaalse mõtte teoreetikud annavad sellisele käsitlusele isegi ideoloogilise aluse. "Ainult liberaalid võivad olla samal ajal nii agressiivsed kui ka õiglased," ütleb Briti teadlane Will Hutton, kes oli mitu aastat liberaalse The Observer peatoimetaja. Sellest tulenevalt on igasugune agressioon liberalismi vastaste vastu õigustatud ja ainult liberaalsete ideede toetajad võivad samamoodi käituda nende vastaste suhtes. Nood aga ei tohi mingil juhul samaga vastata. See ongi kogu loogika.

Margarita Simonjan, RT ja meediaagentuuri Rossija Segodnja peatoimetaja
© Sputnik / Виталий Белоусов

Liberaalne totalitarism õigustab kõige karmimate politseilike meetmete kasutamist rahumeelsete meeleavalduste vastu Prantsusmaal ning lõpuks on Macron Euroopa liberaalide ja demokraatide võitluslipuks. Oponentide poliitilised mõrvad ei teeni loomulikult liberaalide avalikku toetust, kuid ka nende hukkamõistu annab ausalt öeldes oodata.

Näiteks said Hollandi parempoolsete ideoloogide Pim Forteini ja Theo van Goghi mõrvad võimalikuks riigis, mida on ammusest ajast peetud maailma kõige liberaalsemaks. Madalmaade kaasaegne liberaalne ühiskond aktsepteerib üsna rahulikult tõsiasja, et tema peamine vastane, sisserändajate vastase partei juht Gert Wilders, ei saa riigis ilma relvastatud valvuriteta ringi liikuda ja peab üleriiklikes telekanalites toimuvate arutelude ajal kandma isegi kuulivesti.

Pange tähele, et ükski selle riigi liberaalsete parteide juhtidest pole selliste ohtudega kokku puutunud, nad kõnnivad rahulikult tänavatel ja sõidavad ringi jalgratastel. Siin ongi teile näide kaasaegsest demokraatlikust ühiskonnast, kus isegi vastaste tapmisähvardused kõlavad liberaalsete ja sallivatena.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

203
Tagid:
analüütika, totalitarism, poliitika, liberalism, Lääs, USA
Samal teemal
Häkkerid paljastasid Lääne meetodid infosõjas Venemaaga
Lääs on oma püha mõjutusvahendi kaotanud: kes selle üles korjab
Kapitalistlik tupik: Teadlased on öelnud, kuhu lääs on veeremas
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega