Maailma kõige vabameelsemas linnas kehtestati ranged nõuded riietusele

127
(Uuendatud 11:28 12.02.2019)
Paradoksaalsel moel on sallimatus mistahes eriarvamuse suhtes muutunud tänapäeva poliitikute tunnuseks, kes kuulutavad end doktriini toetajateks, mis teoreetiliselt tähendab iga inimese õigust vabale eneseväljendusele. Mille poolest selline lähenemine erineb totalitarismist?

Vladimir Kornilov, RIA Novosti

Mitte ammu aega tagasi oli maailma liberaalide lemmiktsitaat Voltaire'ile omistatav fraas: "Teie arvamus on mulle sügavalt vastik, aga ma annaksin oma elu teie õiguse eest seda väljendada." Nüüd kostub end liberaalideks nimetavate inimeste suust üha rohkem avaldusi, mille mõte on: "Olen valmis teie sõnade pärast teil kõri läbi närima." Kõige üllatavam, et sellist agressiivset "ainuõiget" poliitilise liini nimetatakse endiselt liberalismiks.

Läänega kokku leppida: kuidas ja millises järjekorras tuleks alistuda >>

Väga ilmekas näide selle kohta on hiljutine Briti The Sunday Times'i korrespondendi tehtud katse New Yorgis, mida peetakse endiselt maailmas üheks kõige liberaalsemaks linnaks. Linn on tõesti näinud kõike, seal võib poolalasti käia, kanda delfiinide vabadust või mööblitükiga abielu legaliseerimist nõuvat loosungit – seda peetakse täiesti loomulikuks.

Вид на Капитолий США в Вашингтоне
© AFP 2018 / Mandel Ngan

Reporter Laura Pullman pani pähe punase pesapallimütsi kirjaga MAGA (Make America great again! – "Tehkem Ameerika jälle suureks" - Donald Trumpi valimiskampaania loosung) ja tunnistas hiljem: "Mitte kunagi varem pole ma tundnud nii palju vihkamist."

Neiu rääkis, kuidas tema poole sülitati, kuidas teda solvati ja sõimati hulluks rassistiks ning nõuti nokatsi äravõtmist. Mõnikord läks asi füüsilise vägivalla ähvardusteni. Lugejad isegi imetlesid Pullmani julgust, nagu oleks ta kõndinud Talibani kontrolli all olevas Afganistani külas, mitte New Yorgis.

Kirjeldades oma "kangelastegu", nimetab ajakirjanik New Yorki siiski endiselt liberaalseks ja demokraatlikuks linnaks. Pole kahtlust, et need, kes neidu ründasid, peavad end samuti liberaalideks.

Ja see ei olnud kaugeltki esimene selline eksperiment. New York Post'i korrespondent tunnistas, et oleks peaaegu mässu põhjustanud, kui ilmus sarnases peakattes ühte New Yorgi baari. Samasuguse mütsi kandmise eest anti 12-aastasele Ameerika koolipoisile bussis kerepeale. Kusjuures liberaalses ajakirjanduses ei põhjusta sellised juhtumid erilist imestust, nördimust ega hukkamõistu.

Kollased vestid Pariisis
© Sputnik / Жюльен Маттиа

See-eest kajastati laialdaselt jaanuaris aset leidnud intsidenti Lincoln Memoriumi lähedal Washingtonis. Ameerika meedia näitas tookord kogu maailmale üksmeelselt lühikest videot, kuidas 14–16-aastased koolilapsed, kellest osal olid peas ikka need samad halva kuulsusega MAGA kirjaga peapallimütsid, piirasid üksikut indiaanlast Nathan Phillipsi, kes oli pealegi Vietnami sõja veteran, ja mõnitasid teda. Praktiliselt kogu Ameerika meedia esitas selle loo just sellises võtmes.

Paar päeva hiljem ilmus üksikasjalikum video, kus kogu vahejuhtumit näidati algusest lõpuni. Tuli välja, et lugu oli hoopis teisiti. Rühm demokraatide, kuhu kuulus ka Phillips (kes, nagu selgus, polnud kunagi Vietnamis teeninud, küll oli ta aga korduvalt vanglas viibinud), ründas õpilaste rahumeelset abortidevastast meeleavaldust, hakates neid solvama ja provotseerima, sealhulgas nende MAGA kirjaga mütside pärast. Üks noormees, kes vastuseks sellele agressioonile vaid naeratas, kutsus üles rahumeelsusele ja üksteisemõistmisele.

Ainult et kui loo esimest versiooni kajastasid peaaegu kõik Ameerika meediaväljaanded, siis teist vaid üksikud, sest see sündmuste versioon ei pakkunud liberaalidele huvi.

Paradoksaalsel moel on sallimatus mistahes eriarvamuse suhtes muutunud tänapäeva poliitikute tunnuseks, kes kuulutavad end doktriini toetajateks, mis teoreetiliselt tähendab iga inimese õigust vabale eneseväljendusele. Tuleb välja, et arvamusvabadus on lubatud ainult siis, kui see langeb kokku "õige" arvamusega. Mille poolest selline lähenemine erineb totalitarismist?

Ekspert: Salvini valmistab ette eurost lahkumist, Euroopa heidab hinge >>

Kaasaegse liberaalse mõtte teoreetikud annavad sellisele käsitlusele isegi ideoloogilise aluse. "Ainult liberaalid võivad olla samal ajal nii agressiivsed kui ka õiglased," ütleb Briti teadlane Will Hutton, kes oli mitu aastat liberaalse The Observer peatoimetaja. Sellest tulenevalt on igasugune agressioon liberalismi vastaste vastu õigustatud ja ainult liberaalsete ideede toetajad võivad samamoodi käituda nende vastaste suhtes. Nood aga ei tohi mingil juhul samaga vastata. See ongi kogu loogika.

Margarita Simonjan, RT ja meediaagentuuri Rossija Segodnja peatoimetaja
© Sputnik / Виталий Белоусов

Liberaalne totalitarism õigustab kõige karmimate politseilike meetmete kasutamist rahumeelsete meeleavalduste vastu Prantsusmaal ning lõpuks on Macron Euroopa liberaalide ja demokraatide võitluslipuks. Oponentide poliitilised mõrvad ei teeni loomulikult liberaalide avalikku toetust, kuid ka nende hukkamõistu annab ausalt öeldes oodata.

Näiteks said Hollandi parempoolsete ideoloogide Pim Forteini ja Theo van Goghi mõrvad võimalikuks riigis, mida on ammusest ajast peetud maailma kõige liberaalsemaks. Madalmaade kaasaegne liberaalne ühiskond aktsepteerib üsna rahulikult tõsiasja, et tema peamine vastane, sisserändajate vastase partei juht Gert Wilders, ei saa riigis ilma relvastatud valvuriteta ringi liikuda ja peab üleriiklikes telekanalites toimuvate arutelude ajal kandma isegi kuulivesti.

Pange tähele, et ükski selle riigi liberaalsete parteide juhtidest pole selliste ohtudega kokku puutunud, nad kõnnivad rahulikult tänavatel ja sõidavad ringi jalgratastel. Siin ongi teile näide kaasaegsest demokraatlikust ühiskonnast, kus isegi vastaste tapmisähvardused kõlavad liberaalsete ja sallivatena.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

127
Tagid:
analüütika, totalitarism, poliitika, liberalism, Lääs, USA
Samal teemal
Häkkerid paljastasid Lääne meetodid infosõjas Venemaaga
Lääs on oma püha mõjutusvahendi kaotanud: kes selle üles korjab
Kapitalistlik tupik: Teadlased on öelnud, kuhu lääs on veeremas