Jaapani ajakirjandus väidab, et oleks hea paigutada Kuriilidele Ameerika sõjaväebaasid, illustreeriv foto

Kui venelased lahkuvad, tulevad ameeriklased: millised plaanid on Jaapanil Kuriilidega

165
(Uuendatud 15:12 09.02.2019)
Moskva ootab Jaapanilt Venemaa suveräänsuse tunnistamist Lõuna-Kuriilidele. Jaapani ajakirjandus väidab aga juba avalikult, et oleks hea paigutada vaidlusalustele saartele Ameerika sõjaväebaasid.

TALLINN, 9. veebruar - Sputnik. Moskva ootab Jaapanilt Venemaa suveräänsuse tunnistamist Lõuna-Kuriilidele. Rahulepingu läbirääkimisprotsessi kiirendamiseks peab Tokyo tegema esimese sammu, ütles Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

Jaapani ajaleht: Kuriilid on Ameerika rakettide paigaldamiseks ideaalsed >>

Jaapani ajakirjandus väidab aga juba avalikult, et oleks hea paigutada vaidlusalustele saartele Ameerika sõjaväebaasid. Kui kiiresti see juhtuda võiks, uuris RIA Novosti.

Saarte sõjaväeline tähtsus

Japan Business Press artikkel algab nii: "Venemaa jaoks on Ohhoota meri strateegiliste allveelaevade püha asupaik, seetõttu patrullib piirkonnas palju sõjalaevu ja "põhjaterritooriumidele" (nagu Jaapan Lõuna-Kuriili saari nimetab – toim.) on paigutatud laevatõrjeraketid. Kui aga saartele ilmuvad pärast nende tagastamist (Jaapanile) Jaapani-Ameerika väed, tekib (Vene) allveelaevade kaitseliini tühimik."

Autor analüüsib Kuriilide sõjalist tähtsust, mida tema arvates "mõistavad vaid vähesed" ja jõuab järeldusele, et saared oleksid Ameerika rakettide paigutamiseks ideaalne koht. Ta märgib, et hiljuti ilmnes veel üks sõjaline aspekt, mida ei saa eirata - Põhja-Korea ballistilised raketid

"Korea Rahvademokraatlik Vabariik tegi vaid näo, et on nõus Ameerika Ühendriikidega läbirääkimisi pidama. Ta jätkab tuumarelvade ja ballistiliste rakettide arendamist," on ajakirjanik kindel. Yamaguchi (Honšiu saarel) ja Akita (riigi põhjaosas) prefektuuridesse kavatsetakse paigutada Ameerika õhukaitsesüsteem Aegis Ashore, kuid sealt on USA-le suunatud kontinentidevahelisi ballistilisi rakette üsna keeruline tabada. Kõige paremini sobib Iturup.

Õhukaitsesüsteemide kasutuselevõtmine võimaldaks Washingtonil blokeerida Venemaa Vaikse ookeani laevastiku baasi jäävabas Vladivostoki sadamas ja jälgida Venemaa rakettide väljatulisamist Ohhoota merest. "Praegu on Venemaa Vaikse ookeani laevastik sõjalise võimsuse poolest Põhjalaevastiku järel teine," rõhutab autor.

Vaikse ookeani laevastiku alused on paigutatud Jaapani, Kamtšatka ja Kuriile ümbritsevasse tsooni, mistõttu on lisaks Tsugaru ja Tsušima väinale veel ainult üks jäävaba läbipääs, mis vajaliku turvalisuse tagab. See on Kunaširi ja Iturupi vaheline Katariina väin.

"Kui Venemaa loobub kõigist neljast saarest või isegi ainult kolmest, välja arvatud Iturup, on tõenäoline, et Jaapan ja USA blokeerivad Katariina väina," öeldakse artiklis.

Seejuures tunnistab autor, et Moskva ei soovi saari tagastada, sest Kuriilidel on selleks liiga suur sõjaline väärtus. Kunaširi ja Iturupi hüpoteetilise tagastamise korral ei suudaks Venemaa enam kontrollida sissepääsu Ohhoota merre.

Skandaalne tekst tähelepanu tõmbamiseks

Selles, et Venemaa sõjaväelased Kuriili saartest väga huvitatud on, ei ole kahtlust. Ja pole üllatav, et see artikkel ärritust põhjustas. Vene parlamendiliikmed nägid selles kohe "provokatsiooni" ja mingit "signaali Washingtonile alustada surve avaldamisega Moskvale, et ta Kuriili saared Tokyole tagastaks".

Milleks Tokyole Kuriilide lugu >>

Rõhutati, et see tekitab Tokyo ja Moskva läbirääkimistel täiendavaid probleeme. Kuid oli ka neid, kes pidasid avaldatut vaid "ühe autori seisukohaks" ega seostanud seda Jaapani valitsuse seisukohaga. Võib-olla on see seisukoht tegelikkusele kõige lähemal.

Internetilehekülg, kus Jaapani autor Ameerika rakettide üle Venemaa territooriumil arutles, on alles üsna noor väljaanne. Japan Business Press ilmus alles 2008. aastal ja on tuntud oma konservatiivsete vaadete poolest. Tähelepanu tõmbamiseks avaldavad nad sageli üsna provokatiivsete pealkirjadega materjale.

Näiteks mõned 2018. aasta suvel Venemaal toimunud jalgpalli maailmameistrivõistlustest kirjutatud artiklid olid pealkirjadega "Pärast reisi Venemaale hakkad mõtlema surmale", "Külalislahkuse imed: kas venelased näevad kõigis spioone?". Teised hilisemat perioodi käsitlevad materjalid: "Venemaa tuumahegemooniat on võimalik kõigutada", "Venemaa veel maksab Krimmi "paljaksröövimise" eest", "Jaapan nägi unes saarte tagasisaamist, kas pole piisav põhjus nende tagastamiseks?"

Viisakad lubadused

Jaapani võimud püüavad sõlmida Venemaaga rahulepingut ja rõhutavad seejuures, et saarte tagastamise korral on "Ameerika sõjaväebaaside rajamine seal võimalik ainult Tokyo nõusolekul".

Autoriteetne Jaapani ajaleht Asahi Shimbun kirjutas läbirääkimistele lähedastele allikatele tuginedes, et eelmisel sügisel lubas Jaapani peaminister Abe Vladimir Putinile "mitte lubada saartele nende tagastamise korral Ameerika sõjaväebaase".

1960-ndatel aastatel, kui Moskva ja Tokyo olid rahulepingu sõlmimisele eriti lähedal, mängisid just need hirmud otsustavat rolli - dokumenti ei kirjutatudki alla. Probleem seisneb selles, et USA ja Jaapani vahelise 1960. aasta vastastikuse koostöö ja julgeolekutagatiste lepingu kohaselt on Washingtonil õigus "rajada ja kasutada sõjaväebaase (kogu) Jaapani territooriumil, samuti paigutada sinna mistahes koguses relvi".

Mida Venemaa ja Jaapan 2018. aastal saavutasid >>

Tõsi, nagu Jaapani sõjavägi täpsustab, ei saa ameeriklased suurendada oma sõjalist kohalolekut ilma Jaapani ametivõimude eriloata.

"Seepärast tuleks rahulepingus selgelt määratleda, et Ameerika Ühendriikide ja Jaapani vahelist lepingut ei kasutata Venemaa huvide vastu," ütles endine Venemaa suursaadik Jaapanis Aleksandr Panov vestluses RIA Novostiga.

Kuriili saarestiku saar Kunašir
© Sputnik / Андрей Шапран

"USA sõjaväebaasid asuvad Jaapanis ainult seal, kus Jaapan on seda lubanud, nii et kui Tokyo võtab endale kohustused Moskva ees, siis tuleb lepingus kindlaks määrata: saartele ei paigutata vägesid ja need saavad olema demilitariseeritud tsooniks," lisas Panov.

Kuid isegi soovi korral ei oleks ameeriklastel seda lihtne teha: Donald Trumpi administratsioonil on erinevate projektide maksumusel oluline roll. See aga nõuab suuri kulutusi – sõjaväetaristu paigutamine naabersaarele Hokkaidole on palju odavam.

Kuid Kuriili saartele tagastamise korral ilmuvad Ameerika sõjalaevad sinna varem või hiljem, selles pole kahtlust, ütleb Geopoliitiliste probleemide akadeemia esimene asepresident Konstantin Sivkov.

"See juhtub kindlasti," usub ekspert. "Ameerika Ühendriigid saavad sinna sõjaväebaasi paigutada igal ajal. Rahalisest seisukohast ei teki üldse mingeid probleeme: geopoliitika küsimustesse suhtub Washington väga tõsiselt ja mõistab selle tähtsust. Ameeriklastel on võimalik sinna baas paigutada ja teha seda piisavalt kiiresti. Soovi korral saavad nad selle rajada kuu aja jooksul."

165
Tagid:
sõjaväebaas, poliitika, Kuriilid, USA, Venemaa, Jaapan
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega