RIA Novosti Ukraina juht Kirill Võšinski

Kohus pikendas Võšinski vahi all hoidmise tähtaega

99
Hersoni linnakohus pikendas portaali RIA Novosti Ukraina juhi Kirill Võšinski vahi all hoidmist 8. aprillini, teatas RIA Novostile tema advokaat Andrei Domanski.

TALLINN, 9. veebruar - Sputnik. Kaitsja kavatseb esitada selle otsuse peale edasikaebuse. Võšinski vahi all hoidmise tähtaeg sai ümber 16. veebruaril, edastab RIA Novosti

Lisaks sellele esitas kaitsja Ukraina Ülemkohtule kaevuse Võšinski vahi all hoidmise üle. Seda menetletakse 20. märtsil. Oodata on, et Võšinski toimetatakse istungil osalemiseks Kiievisse.

SBU korraldas Võšinski advokaadi juures läbiotsimise

Ukraina julgeolekujõud korraldasid portaali RIA Novosti Ukraina juhi Kirill Võšinski advokaadi Andrei Domanski juures läbiotsimise.

17. jaanuaril, mil kogus pidi langetama järjekordse otsuse Võšinski tõkendite valimise kohta, alustasid Ukraina julgeolekujõud tema advokaadi juures läbiotsimisi.

Nagu Domanski ise teatas, on läbiotsimise aluseks peaprokuröri asetäitja määrus kohtuasjas, kus advokaat osales 2013. aastal.

Advokaat ise seosatab läbiotsimisi Kiievi võimude katsega vene ajakirjaniku kaitset mõjutada. "Ma saan niiviisi aru, et tegemist on meie võimude reaktsiooniga minu tegevusele ajakirjaniku õiguste kaitsmise suhtes ja minu avalikele esinemistele eeskätt rahvusvahelistes instantsides, sealhulgas Brüsselis ja Washingtonis. .. Nad tahavad järjekordselt minu nime diskrediteerida. Mina hindan seda katsena mõjutada minu tegevust Võšinski kaitsmisel," ütles Domanski.

Meediaagentuuri Rossija Regodnja peadirektor Dmitri Kisseljov hindas advokaadi juures toimuvaid läbiotsimisi õigusliku omavoli ja jämeda survestamisena.

"Eriti alatu on selles olukorras see, et läbiotsimine toimus Andrei Domanski ilma enese juuresolekuta, kes viibib praegu oma kaitsealuse juures Hersonis," sõnas Kisseljov.

Kirill Võšinski rääkis SBU valeväidetest >>

Võšinski võeti vahi alla 15. mail 2018. aastal Kiievis. Ajakirjanikule teatati, et teda kahtlustatakse Donbassi isehakanud vabariikide toetamises ja riigireetmises. Maksimaalne karistus selle paragrahvi alusel näeb ette kuni 15 aastat vabadusekaotust.

Hersoni linnakohus saatis Võšinski 17. mail vahi alla. Kaitsja vaidlustas aresti, kuid kohus lükkas apellatsiooni tagasi. Kohtuistungi ajal pöördus Võšinski abipalvega Venemaa riigipea Vladimir Putini poole. Ühtlasi teatas ta, et loobub Ukraina kodakondsusest.

Ukraina prokuratuur teatas 14. jaanuaril Võšinski süüasja uurimise lõpulejõudmisest. Üle kolmekümne juurdlustoimiku anti tutvumiseks üle ajakirjanikule endale ja tema kaitsjale anti tutvumiseks üle enam kui kolmkümmend toimikut.

Juurdlus esitas ühtlasi taotluse piirata Võšinski toimikuga tutvumise tähtaeg 7. veebruariga, nimetatud kuupäev kaasa arvatud. Kaitsja omakorda palus sellisest piirangust loobuda.

Venemaa president Vladimir Putin on eelnevalt nimetanud seda olukorda pretsedendituks, väites, et Võšinski vahistati "tema otsese kutsetöö tõttu, oma ajakirjanduslike tööülesannete täitmise eest". Moskva on saatnud Kiievile protestinoodid nõudmisega lõpetada vägivald ajakirjanduse esindajate kallal.

OSCE esindaja meediavabaduse küsimustes Harlem Désir on juba väljendanud tõsist pahameelt seoses Kiievi tegevusega RIA Novosti Ukraina suhtes.

RIA Novosti Ukraina peatoimetaja vahistamine >>

Pärast Võšinski vahi all hoidmise järjekordset pikendamist avaldas Désir nördimust seoses Ukraina seisukohaga ja esitas üleskutse ajakirjanik vabastada.

OSCE peasekretär Thomas Greminger toonitas Võšinskiga seotud olukorda kommenteerides, et kõik organisatsiooni liikmesriigid on võtnud kohustuse aidata kaasa tingimuste loomisele, mille raames ajakirjanikud saavad täita oma töökohustusi täita teises liikmesriigis, ja seetõttu peavad nad järgima rahvusvahelisi standardeid ning meedia tegevusse mitte sekkuma.

RIA Novosti Ukraina juht Kirill Võšinski palus kaitset Vladimir Putinilt
© Sputnik / Стрингер

2019. aasta jaanuaris vastas Venemaa asevälisminister Jevgeni Ivanov küsimusele, kas kaalutakse võimalust RIA Novosti Ukraina juht mõne Venemaal vahi all peetava Ukraina kodaniku vastu välja vahetada, eitavalt.

Välisminister Sergei Lavrov ise ütles 16. jaanuaril toimunud iga-aastasel pressikonverentsil, et vaevalt küll aitab Kirill Võšinski väljavahetamine kaasa sellele, et Kiiev pöörduks tagasi oma kohustuste rangele järgimisele ajakirjanike tegevuse suhtes.

"Niidugused mõtted võivad vaid üles kütta nende soovi, kes on valmis kasutama ajakirjanikke oma hämaratel eesmärkidel vahetusrahana," ütles ta.

Kirill Võšinski vabastamise toetuseks on internetis käivitatud petitsioon, millele saab anda oma allkirja lingil.

99
Tagid:
Ukraina, Kirill Võšinski, RIA Novosti Ukraina
Teema:
RIA Novosti Ukraina peatoimetaja vahistamine (61)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega