Venezuela armee sõdurid

Mässulised kindralid ja relvastatud jõugud: kes otsustab Venezuela saatuse

183
(Uuendatud 16:57 07.02.2019)
Üha enam riike tunnustab Venezuela opositsiooni liidrit Juan Guaidot kui ajutist presidenti, kuid tegelik riigipea Nicolas Maduro ei anna alla.

TALLINN, 7. veebruar — Sputnik. Armee toetab teda, ehkki ohvitseride ringkondades kõlavad üleskutsed Guaido poole üle minna. Arutlust teemal, kas sõjavägi suudab vastasseisu tulemusi mõjutada, vahendab RIA Novosti

Sõjavägi naasis poliitikasse

"Täna teatan ma patrioodi ja demokraadina uhkusega, et tunnistan rahvasaadik Juan Guaidot ajutise presidendina ja kuulutan oma valmisolekut tema korralduste täitmiseks," teatas Venezuela õhujõudude ülemjuhataja Francisco Esteban Janes Rodriguez oma sotsiaalvõrgustikku postitatud videosõnumis.

Ja kuigi ta kinnitab videos, et "üheksakümmend protsenti relvajõududest ei allu diktaatorile," vaid on koos "Venezuela rahvaga", on kindral avalikkuse silmis reetur.

Venezuela sõjaväe enamuse nimel ei söanda hetkel keegi rääkida. Jõudude tasakaal on selleks liiga keerukas.

Politoloog: Guaidó väited sidemetest sõjaväelastega on vaid teabeline provokatsioon >>

Paljudes Ladina-Ameerika riikides olid kuni 1990. aastani võimul sõjaväelised diktatuurid. Venezuela ei ole erand.

Demokraatlike valitsuste tulekuga muutus armee üha apoliitilisemaks ja ühiskond hakkas ohvitseride katsetesse riigi otsuseid mõjutada vaenulikult suhtuma.

Venezuelas on vastavalt 1961. aasta põhiseadusele sõjavägi väljaspool poliitikat. Seda tava järgiti kuni 1992. aastani, mil noor kolonelleitnant Hugo Chavez riigipöördekatse korraldas.

Seitse aastat hiljem, kui Chavez peremehena presidendipaleesse astus, laiendati ametlikult ka sõjaväe volitusi.

Komandante lubas neil valimistel hääletada ja aktiivselt riigi avalikus ja poliitilises elus osaleda.

Sellest ajast alates on armee mõju kõikidele riigi protsessidele kasvanud. Aga sõjavägi ei ole monoliitne.

Asi on selles, et Chavezi toetajate selgroo moodustasid algusest peale tema vasakpoolseid vaateid jagavad sõbrad sõjaväeakadeemiast.

Juba kaheksakümnendatel aastatel algatasid nad valitusvastase vandenõu ja kritiseerisid ägedalt sotsiaalset ebavõrdsust.

Mõttekaaslased lootsid, et Chavez lahendab presidendina kogunenud probleemid. Aga kõik läks teisiti, mis põhjustas ka sõjaväe ridades lahkmeele.

Kaks ebaõnnestunud mässukatset

Chavez kutsus sõjaväge inimestega liituma ja alustama koos avaliku infrastruktuuri arendamist: haiglate, koolide, lasteaedade ehitamist, et loodusõnnetuste tagajärgi kõrvaldada.

Sõjaväelased võtsid seda enda üle irvitamisena. 

Mõned rahulolematud läksid isegi üle opositsiooni - riigi jõuka ärieliidi - poole, mis 2002. aastal Chavezit kukutada püüdis.

Riigipöördekatse ebaõnnestus, kuid sundis presidenti oma seisukohti armee rolli osas ühiskonnas revideerima.

Algas riiklike ametikohtade jaotamine sõjaväelastele, palku tõsteti mitu korda aastas.

Sõjaväe tugevnemisele aitasid kaasa ka halvad suhted Ameerika Ühendriikidega. Bolivari Vabariigi vaenlaste tõrjumiseks oli Chavez sunnitud sõjaväe rahastamist ja relvade importi suurendama. Puuduvaks lüliks oli liidri sõnul ideoloogia.

Ja see leiti: armee pandi mitte ainult kodumaa teenistusse, vaid ka "21. sajandi sotsialismi" kaitsma - ühiskonda, kus kõik on võrdsed.

Ideoloogia kehtestamine tõi kaasa asjaolu, et sõjaväelased julgesid Chavezi ideid kritiseerima hakata.

Aga ta tegutses otsustavalt ja vabanes neist, kes temaga ei nõustunud. Üks esimesi ohvreid oli kaitseministrist kindral Raul Baduel, keda süüdistati korruptsioonis ja mõisteti seitsmeks aastaks vangi.

Relvastatud jõugud "Bolivari revolutsiooni" teenistuses

Need sõjaväelased, kes mängureegleid mõistsid, säilitasid lugupidamise.

Valitsus jätkas neile ametikohtade jagamist ja nende teenistust igati hüvitama. 

Olles kord põletada saanud – otsustas Chavez ka paralleelseid relvastatud struktuure luua.

Nimelt ilmusid 2005. aastal tsiviilelanikest koosnevad territoriaalsed kaardiväe- ja Bolivari miilitsa üksused.

Võimud selgitasid uute struktuuride tekkimist vajadusega tugevdada sõjaväge võitluses imperialistide vastu. Reform kinnitati riiklike relvajõudude seaduses.

Sõjaväe jaoks tähendas see aga konkurentide tekkimist ja vägivallamonopoli kadumist. Aga Chavez ei peatunud ka seal. Ta lõi veel ühe osapoole või isegi osapooled - "Kollektivose" - enesekaitserühmad, kes hoiaksid korda riigi vaestes piirkondades.

Peamise kontingendi moodustasid linnaosade endi elanikud, keda peeti kohalikeks autoriteetideks.

Esimest korda andsid "kollektiivid" endast teada 1989. aasta sotsiaalsete protestide – nn. Caracazo - ajal, mille võimud maha surusid.

"Kollektivos" kaitses lihtkodanikke riigi vägivalla eest viimase veretilgani.

Chavez, tollane armee ohvitser, tundis vaestele kaasa ja lõi "kollektivose" juhtidega sidemed.

Need üksused läbisid 2002. aasta riigipöördekatse ajal tõsise testi.

Venezuela president Nicolas Maduro
© Sputnik / Сергей Гунеев

Vastupidiselt sõjaväele, mis jagunes Chavezi režiimi toetajateks ja vastasteks, toetasid "kollektiivid" täielikult Komandantet. Pärast neid sündmusi otsustas president muuta nad veel üheks sõjaväe ja politseiga paralleelseks sõjaväestatud struktuuriks.

Chavez hakkas enesekaitseüksusi riigieelarvest heldelt rahastama, kuigi nende staatust ei kinnistanud ükski dokument. Sellest ajast peavad võimude vastased "Kollektivost" ebaseaduslikuks jõuguks.

Aja jooksul suurenes nende üksuste arv kümneteni. Võitlejaid koolitasid ka Kolumbia FARC mässulised, keda paljudes maailma riikides terroristideks peetakse. Samuti andsid "Kollektivosele" abi Kuuba instruktorid. Ainus, mida neilt nõuti, oli ametivõimudele täieliku lojaalsuse säilitamine.

Seega, algselt vaeste elanike võimude omavoli eest kaitsmiseks organiseeritud enesekaitseüksused muutusid rahva rahulolematuse mahasurumise vahendiks.

Uued reeglid - endised mängijad

Pärast Hugo Chavezi surma ja Nicolas Maduro võimuletulekut jätkus sõjaväe, politsei ja "Kollektivose" rolli suurenemine.

Sõjaväelased ja relvastatud tsiviilisikud rääkisid pühendumisest "Bolivari sotsialismi" ideedele, ise samal ajal rikastudes.

Sellise olukorraga rahulolematutest vabanes Maduro kohe. Sõjaväelased, kes siiralt Chavezi ideedesse uskusid, kuid uue presidendi võimekuse neid ellu viia kahtluse alla seadsid, osutusid samuti repressioonide ohvreiks.

Madurole lojaalsed sõjaväeohvitserid täidavad praegu valdava osa valitsusametitest.

Nende käes on toidu jaotamine, samuti kõige tähtsam – majanduse nafta- ja ehitussektor. Vastutasuks nõutakse neilt lojaalsust.

Sõjaväelaste hulgas on ka neid, kes opositsioonijõududesse sümpaatiaga suhtuvad.

Paraku kaalub poolehoiu üles põhjendatud hirm, et uus valitsus, kes hetkel amnestiat lubab, eelistab võimule tulles neid represseerida.

Seega on armee seisukoht, et Maduro on seaduslik president.

Isegi kui relvajõud peaksid opositsiooni poolele üle minema, jätkab rahva omakaitse ja "Kollektivos" neid aastate jooksul heldelt rahastanud praeguse valitsuse toetamist.

Idealistide aeg on möödas

Kriisiühiskondade uurimiskeskuse eksperdi Tatjana Rusakova leiab samuti, et president Maduro võim jääb püsima tänu sõjaväe, miilitsa ja "Kollektivose" huvide vahel saavutatud tasakaalule.

"Kõik mässajad ootavad sõjaväelaste otsustavat sõna. Praeguseks saavad nad aga toetuda ainult üksikute kindralite - enamasti endiste sõjaväelaste – üleskutsetele "opositsiooni" poole üle minna.

Need inimesed ei suuda midagi mõjutada. On võimatu nimetada autoriteetsed tippsõjaväelasi, kelle sõna armee seiskohta muuta võiks – hiljutised "värviliste revolutsioonide" tulemused on kõigile näha.

Idealiste enam ei ole. Chavezi aeg, mil relvajõudude ridades oli palju karismaatilisi ja kirglikke isiksusi, on ammu läbi, "selgitab Tatjana Rusakova. 

"Üks väheseid viise armeed opositsiooni poole meelitada, on tegutseda altkäemaksu ja julgeolekutagatiste pakkumise teel. Kuid siiani pole opositsioonijuhid seda ilmselt teha suutnud -Maduro "tagatised" tunduvad usaldusväärsemad," lisab analüütik.

Mis puutub "Kollektivosesse", siis on antud ekspert vastupidisel seisukohal - piisaks vaid režiimil langeda, kui nende lojaalsusest midagi järele ei jääks. Sellise stsenaariumi puhul võiks "Kollektivos" tõesti kontrollimatuteks jõukudeks muutuda.

Niisugune mosaiik muudab Venezuela vastasseisu tulemused väga raskesti ennustatavaiks. Valitsuse ja opositsiooni peamiseks ülesandeks on vähendada ohvreid elanikkonna hulgas, usub ekspert.

183
Tagid:
Venezuela, USA, värviline revolutsioon, riigipöördekatse, riigipööre
Samal teemal
Lavrov: Venezuela suhtes kasutatakse poliittehnoloogia meetodeid
Eesti tunnustab Juan Guaidód Venezuela Bolívari Vabariigi ajutise presidendina
Reinsalu võitlus äravõetud mänguasjade pärast
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega