Šikotan - üks väiksemaid Kuriili saartest

Jaapani ajaleht: Kuriilid on Ameerika rakettide paigaldamiseks ideaalsed

133
(Uuendatud 13:18 05.02.2019)
Venemaa Kuriilide arhipelaagi neli saart, millele Jaapan pretendeerib, oleks Ameerika rakettide paigutamiseks ideaalne asukoht, teatab ajaleht Japan Business Press.

TALLINN, 5. veebruar — Sputnik. See samm justkui suurendaks Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kaitstust Põhja-Korea ballistiliste rakettide eest, vahendab RIA Novosti.

© Sputnik / Андрей Шапран

Selleks, et suurendada ballistiliste rakettide hävitamise tõenäosust, on vaja neid rünnata lennukaare varajases osas, veel enne lõhkepeade eraldumist. Seetõttu oleks Iturupi saar selleks otstarbeks kõige sobivam asukoht, leiab artikli autor.

"KRDVst Ameerika Ühendriikide suunas startivad raketid lendavad kirdesse üle Venemaa Primorje krai. Seetõttu on rakettide tabamiseks nende lennu lõppetapi alguses vajalik püüdurraketi start punktist, mis asub Hokkaidost kirdes," väidab ajaleht.

Artiklis on samuti kirjas, et Iturup tuleb integreerida ka USA raketitõrjesüsteemi, mis "Euroopat Iraani eest kaitseb."

Japan Business Press tunnistab, et see võimaldaks USA-l blokeerida Venemaa Vaikse ookeani laevastiku baasi - Vladivostoki jäävaba sadamat. Need neli saart annavad Venemaale kontrolli ka Kunaširi ja Iturupi vahel asuva, talvel mittekülmuva Jekaterina väina üle, mis annab juurdepääsu avamerele.

"Kui Venemaa loobub kõigist neljast saarest või isegi ainult kolmest, jättes endale näiteks Iturupi, siis on vägagi tõenäoline, et Jaapan ja USA blokeerivad Katariina väina," ennustab Jaapan Business Press.

Lisaks eeldatakse väljaandes, et saartele paigutatavad USA raketikaitse seadmed võimaldaksid palju kiiremini avastada Venemaa rakettide starti Ohhoota merest.

"Venemaa jaoks on Ohhoota meri strateegiliste allveelaevade "püha asukoht", seepärast patrullivad piirkonda paljud laevad poolt ning Kuriilidele paigutatakse laevatõrjerakette.

Kui aga saartele ilmuksid nende üleandmise korral Jaapani-Ameerika väed, tekiks allveelaevade kaitseliini auk," usub artikli autor.

Japan Business Press rõhutab, et Moskval ei ole plaani saari Jaapanile loovutada, sest Lõuna-Kuriilid on selle jaoks liiga suure sõjalise väärtusega.

Seetõttu peaksid Jaapani diplomaadid, kes antud küsimuses läbirääkimisi peavad, olema hästi teadlikud, mida need saared Venemaale tähendavad, ning suunama dialoogi sellest lähtuvalt.

Kuriilide küsimus

Venemaa ja Jaapani vahelisi suhteid varjutab juba aastaid Jaapanis soov saared endale saada.

Jaapan viitab Kunaširi, Šikotani, Iturupi ja Habomai saari nõudes 1855. aasta kahepoolsele kaubanduse ja piiride lepingule. Seda vaatamata asjaolule, et liites 1905. a. Vene-Jaapani sõja järel Lõuna-Sahhalini Jaapaniga, teatas Tokyo, et "sõja tulemus muudab eelnenud kokkulepped kehtetuiks."

Tokyo on muutnud saarte endale saamise rahulepingu - mida sarnaselt Saksamaaga ei ole Teisest maailmasõjast saati allkirjastatud - sõlmimise eeltingimuseks.

1956. aastal allkirjastasid NSV Liit ja Jaapan ühisdeklaratsiooni, milles Moskva nõustus kaaluma võimalust loobuma Habomaist ja Šikotanist pärast rahu sõlmimist. Kunaširi ja Iturupi loovutamisest ei ole kunagi juttu olnud.

NSV Liit lootis, et dokument lõpetab vaidluse, kuid Jaapan nägi selles vaid osa probleemi lahendusest. Peale USA jõulist sekkumist katkestas Tokyo rahuläbirääkimised sootuks.

Moskva seisukoht on selge - Lõuna-Kuriilid muutusid NSV Liidu osaks Teist maailmasõja tulemusena ja Venemaa suveräänsus nende üle, mis vastab asjakohasele rahvusvahelisele õigusraamistikule, ei kuulu ümbervaatamisele.

Venemaa president Vladimir Putin ja Jaapani peaminister Shinzō Abe
© Sputnik / Алексей Дружинин

Novembris, pärast Putini ja Abe kohtumist Singapuris, teatasid pooled rahulepingu ja Kuriilide läbirääkimiste kiirendamisest.

Aluseks otsustati võtta 1956. aasta deklaratsioon, mida esitati Jaapani seniste ambitsioonide valguses "tõsise järeleandmisena".

Läbirääkimisi raskendab asjaolu, et Tokyo on sunnitud Washingtoni survel Venemaa vastu suunatud sanktsioone toetama.

Vladimir Putini ja Shinzo Abe 22. jaanuari kohtumisel Moskvas sai selgeks, et saarte loovutamisele pole Jaapanil mõtet loota.

133
Tagid:
USA, Ohhoota meri, Venemaa, Jaapan, Lõuna-Kuriilid, Kuriilid
Samal teemal
Kreml tõi selguse diskussiooni Kuriilide kuuluvuse üle
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega