Olukord Venezuelas, illustreeriv foto

Eksperdid Venemaa ja USA erimeelsustest Venezuela olukorras

133
(Uuendatud 12:17 26.01.2019)
Olukorra teravnemine Venezuelas võib viia uue "kuuma piirkonna" tekkimisele Venemaa ja Ameerika Ühendriikide vahelistes suhetes ja ergutada Venemaa-vastaseid meeleolusid Ameerikas, usuvad RIA Novosti eksperdid.

TALLINN, 26. jaanuar - Sputnik. Kolmapäeval puhkesid Caracases Venezuela praeguse presidendi Nicolas Maduro vastased massilised protestid. Samal päeval kuulutas riigi parlamendi esimees Juan Guaido end ajutise valitsuse valitsemise ajaks ajutiseks riigipeaks, edastab RIA Novosti

Ameerika Ühendriigid ja mitmed teised riigid tunnustasid Guaido't ajutise riigipeana ja nõudsid Maduro'lt, kelle valimist presidendiks nad seaduslikuks ei pea, opositsiooni vastu jõu rakendamisest hoidumist.

Maduro teatas, et on riigi põhiseaduslik president ja nimetas opositsioonilist parlamendi juhti "Ameerika Ühendriikide marionetiks".

Trump kaalub Venezuela osas sõjalisi võimalusi >>

Lisaks katkestas Maduro diplomaatilised suhted Ameerika Ühendriikidega ja nõudis, et Ameerika diplomaadid lahkuksid riigist 72 tunni jooksul. USA riigisekretär Mike Pompeo keeldus seda nõuet tunnustamast, öeldes, et Madurol ei ole õigust sellist otsust teha.

Moskva teatas Maduro toetamisest ja nimetas Ameerika Ühendriikide avalikke üleskutseid riigipöördeks vastuvõetamatuteks.

Laupäeval avaneb osapooltel võimalus avaldada oma seisukohad selles küsimuses ÜRO Julgeolekunõukogu eriistungil New Yorgis.

Kuum piirkond

Olukord Venezuelas võib muutuda Moskva ja Washingtoni suhetes uueks "kuumaks piirkonnaks", ütles riigidepartemangu endine nõunik Jeffrey Mankoff, kes on praegu Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse (CSIS) Venemaa ja Euraasia projektide asepresident.

"Venezuela on kindlasti veel üks potentsiaalselt "kuum piirkond" Ameerika Ühendriikide ja Venemaa huvide kokkupõrkeks. Paljud Washingtonis usuvad, et Venemaa toetus Madurole on vastus USA sekkumisele Ukrainas ja teistes endise Nõukogude Liidu riikides, mida Venemaa peab oma mõjupiirkonnaks, nagu Ameerika Ühendriigid seda traditsiooniliselt Ladina-Ameerikas teevad," arvab Mankoff.

Tema sõnul on reaalne võimalus, et Venezuela olukord väljub kontrolli alt. "Ameerika Ühendriikide otsus mitte tagasi kutsuda oma diplomaate pärast Maduro nõudmist, jätab nad sisuliselt pantvangideks. Kuidas USA sellele reageerib, sõltub tõenäoliselt suuresti sisepoliitilistest sündmustest, kuid kui Washington püüab suurendada survet Madurole või kui Maduro otsustab Ameerika diplomaadid vahistada või muul viisil löögi alla seada, muutub sõjalise sekkumise võimalus reaalseks," ütles ekspert.

Venezuela president sarjas USA sanktsioone >>

Sellega seoses usub Mankoff, et Venemaa ja teised riigid, näiteks Hiina, kes jätkuvalt Madurot toetavad, on raske valiku ees. Ekspert võrdleb seda olukorda Ameerika Ühendriikide omaga, kui Venemaa "Ukrainasse sekkus" ega oska Venemaa ametivõimude edasist tegevust ennustada.

Argumendid Venemaa vastu

Washingtonis asuva Globaalsete huvide keskuse juht Nikolai Zlobin usub samuti, et Venezuelaga seonduvat olukorda kasutavad mõned Ameerika Ühendriikide ringkonnad ära oma Venemaa-vastases poliitikas.

"See on Washingtoni Venemaa vastu meelestatud inimestele, eriti Kongressis, eriline argument. Väidet, et (Venemaa) president (Vladimir) Putin ja Venemaa diktaatorit (Madurot – toim.) toetasid, hakatakse olenemata sellest, kuidas sündmused Venezuelas edasi arenevad, ära kasutama. Asjaolu, et Ameerika Ühendriigid ja Venemaa olid selles küsimuses erinevatel seisukohtadel, mõjutab kindlasti atmosfääri, see saab olema veel üheks probleemiks suhetes," oletab Zlobin.

Tema arvates ei ole Venezuela probleem peamine, kuid "seda tuletatakse igal võimalusel meelde". Venezuela on oma asukoha tõttu Ameerika Ühendriikidele suhteliselt lähedane riik ning Venemaa "jäika hoiakut" tajuvad paljud ameeriklased "tõendina kahe režiimi poliitilisest lähedusest - nende suhtumisest, eesmärkidest ja kavatsustest."

Politoloog tuletas meelde, et neljapäeval juba saatis demokraadist senaator ja väliskomisjoni mõjukas liige Robert Menendez USA välisminister Mike Pompeole kirja, milles kutsus üles viivitamatult vastu võtma teist sanktsioonidepaketti Venemaa vastu seoses juhtumiga Briti Salisbury's.

Pompeo Ameerika Ühendriikide kaitsel: Venemaa ei too kasu USA-le >>

USA valitsus oleks võinud need kehtestada juba novembrikuu alguses, kuid pole seda siiamaani teinud. Üldiselt usub Zlobin, et Venemaa ja Ameerika Ühendriikide huvi kahepoolsete heade suhete vastu on praegu väike.

"Enamik ameeriklasi ütleb nüüd, et neil ükskõik, sest pole ühtki probleemi, mida nad saaksid edukamalt lahendada tänu liitlassuhetele Venemaaga," usub politoloog.

133
Tagid:
Nicolás Maduro, poliitika, USA, Venemaa, Venezuela
Teema:
Riigipöördekatse Venezuelas (33)
Samal teemal
Madurole korraldatud atentaadi hetk sattus videokaadrisse
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega