Kollased vestid Riias: koos mitte mingi hinna eest

"Kollased vestid" Riias: koos mitte mingi hinna eest

136
(Uuendatud 19:28 23.01.2019)
Imekombel kogunesid ühele-samale piketile Lätis erinevate poliitiliste jõudude poolehoidjad, kes ühtse rindena astusid ühe ja sama vastu – isegi tülli pöörata ei õnnestunud.

TALLINN, 23. jaanuar - Sputnik. Paistab, et Läti ühiskond on leidnud lõpuks ühise nimetaja. Kümme aastat pärast Läti Vene Liidu (LVL) aktsiooni panid südametunnistusega kodanikud taas kollased vestid selga. 22. jaanuari hommikul toimus Seimi hoone ees pikett "Kõige halva vastu". Ja nimelt – vahevalimiste eest, praeguse valitsuse vastu ja üldse, kirjutab Sputnik Latvian.

Sisserände-vastased protestid Tallinnas >>

Aktsioon oli aegsasti välja kuulutatud ja kõlas üsna ähvardavalt. Paljud ennustasid rahvaülestõusu, 2009. aasta jaanuari sündmuste kordumist ja vaat et võimupööret. Paar päeva enne piketti teatasid eriteenistused, et võib oodata provokatsioone ja mässule õhutamist. Paluti valvsad olla.

  • Акция протеста у здания Сейма с требованием провести внеочередные парламентские выборы
    22. jaanuari hommikul toimus Seimi hoone ees pikett "Kõige halva vastu"
    © Sputnik / Sergey Melkonov
  • Акция протеста у здания Сейма с требованием провести внеочередные парламентские выборы
    22. jaanuari hommikul toimus Seimi hoone ees pikett "Kõige halva vastu"
    © Sputnik / Sergey Melkonov
  • Акция протеста у здания Сейма с требованием провести внеочередные парламентские выборы
    22. jaanuari hommikul toimus Seimi hoone ees pikett "Kõige halva vastu"
    © Sputnik / Sergey Melkonov
  • Акция протеста у здания Сейма с требованием провести внеочередные парламентские выборы
    22. jaanuari hommikul toimus Seimi hoone ees pikett "Kõige halva vastu"
    © Sputnik / Sergey Melkonov
  • Акция протеста у здания Сейма с требованием провести внеочередные парламентские выборы
    22. jaanuari hommikul toimus Seimi hoone ees pikett "Kõige halva vastu"
    © Sputnik / Sergey Melkonov
  • Акция протеста у здания Сейма с требованием провести внеочередные парламентские выборы
    22. jaanuari hommikul toimus Seimi hoone ees pikett "Kõige halva vastu"
    © Sputnik / Sergey Melkonov
  • Акция протеста у здания Сейма с требованием провести внеочередные парламентские выборы
    22. jaanuari hommikul toimus Seimi hoone ees pikett "Kõige halva vastu"
    © Sputnik / Sergey Melkonov
1 / 7
© Sputnik / Sergey Melkonov
22. jaanuari hommikul toimus Seimi hoone ees pikett "Kõige halva vastu"

Seepeale saabusid Seimi juurde valvsad korravalvurid ja mitte vähem valvsad ajakirjanikud. Piketeerijaiks osutus keskeltläbi 100–150 valdavalt keskealist inimest.

"Kollaseid veste" endid andis kokku lugeda umbes paarkümmend. Meeleavalduse põhisõnumiks oli vastumeel valitsuse suhtes, kes kuulutas peaministri kandidaadiks Krišjānis Kariņši (Uus Ühtsus). Üksmeelset arvamust alternatiivi osas kokkutulnutel ei olnud.

Esmalt tervitasid kõik tormiliselt rahva sekka tulnud Aldis Gobzemsit. Nimelt temale on paljud ennustanud uue valitsuse moodustamist. Gobzems külmetas paarkümmend minutit vabatahtlikult pintsaku väel, vastates küsimustele ja kuulates ära häid soovitusi. Misjärel andis mõned intervjuud ja läks siis Seimi sooja saama.

Peale tema astus meeleavaldajate ridade manu Regina Ločmele-Luņova. Koosmeele parlamendisaadik oli kokkutulnutega üldiselt nõus, ehkki lõppsihi küsimuses läksid arvamused lahku.

Valimistulemused näitasid, et inimesed ihkavad muutusi, et kohe kindlasti ei taheta näha võimul vanu parteisid.

Eks see on ju ilmselge, et need, kes täna siia kogunesid, vaevalt küll tahavad, et võitnud Koosmeel valitsuse moodustaks.

"Nii see on," ühineb vestlusega üks piketi kaaskorraldajaist. "Me hääletasime muutuste poolt, aga lõpuks näeme ikka samu nägusid."

"See on ju seesama, millest ma praegu rääkisin!" liitub Regina.

Üldiselt rõhutasid kõik kokkutulnud, et see on rahvalik meeleavaldus. Mitte ükski poliitiline organisatsioon ei võtnud endale otseselt vastutust selle korraldamise eest. Einoh, kõik see on spontaanne.

Imekombel olid ühele-samale piketile kogunenud erinevate poliitiliste jõudude poolehoidjad, kes ühtse rindena ühe ja sama vastu välja astusid. Isegi tülli minna ei õnnestunud. Mõne aja pärast ilmusid kohale isegi Läti Vene Liidu esindajad nendesamade plakatitega, mis veiklesid Toomväljakul kümme aastat tagasi. Osa neist olid vene keeles. 

Mingil hetkel oli ridades tunda elavnemist: venelaste juurde trügisid politseinikud ja üksikud aktivistid. Tõimus väike sõnavahetus, mille järel vastsaabunud sulandusid üldisesse rahvasumma. Vist küll esmakordselt üle pikkade aastate.

LVL-i rühm toetas kokkutulnute loosungeid, rahvas toetas ikka-jälle heakskiitvalt LVL-i väljahõiskeid. Õilmitses üksmeel. Mitte omal suval kuulutatu, vaid üldrahvalik.

Paradoksaalne, et piketi algselt väljakuulutatud juhtmotiivist ütlesid peaaegu kõik osalejad lahti. Eravestluses tunnistasid kokkutulnud, et ümbervalimised vaevalt küll midagi lahendaks. Räägiti vajadusest uue poliitilise jõu esilekerkimiseks, kuid jäädi kimpu küsimusega, kust see ilmuma peaks.

Astume veel ühtede poiste juurde, kel on käes venekeelne plakat.

Keda te esindate?

Meie ei esinda kedagi. Ainult ennast ja oma soovi süsteem välja vahetada.

Aga mille vastu see vahetada? Kas on mingisugune alternatiiv? Te tahate kordusvalimisi?

Ühemõttelisel – ei. Kordusvalimistest pole mingit kasu. Ma pole küll politoloog, aga ma saan aru, et neist pole abi. Lihtsalt süsteem ise, mis on eksisteerinud 28 aastat, ei toimi.

Ning mida siis teha?

Pole aimugi. 85 aastat tagasi oli meie seis 1:1. Mida Ulmanis tol ajal tegi, seda teame kõik.

Sellegipoolest, Ulmanise stsenaarium ei kordunud. Revolutsiooni ei toimunud. Ettenähtud tunni möödudes läksid piketeerijad laiali. Rahva teenritega suhtlemist ei tulnud. Pogromme samuti mitte.

Aga esimene pääsuke, tuues sõnumi sellest, et kellegi vastu sõbrad ola me oskame, on juba lendu tõusnud. Tahaks uskuda, et – sula suunas.

136
Tagid:
erakond, poliitika, ühiskond, protest, Seim, Läti
Samal teemal
Tallinnas Toompeal toimus meeleavaldus"Maksud paika!"
"Reeturliku rändepoliitika" vastane meeleavaldus
Rail Balticu üldrahvalik meeleavaldus Vabaduse väljakul
Migratsioonileppe vastane meeleavaldus Tallinnas
Prantsusmaa: uus aasta, uued protestid, endine segadus
Protestid Tallinnas: "Tark ja Terve Eesti" sisserändajate vastu
Meeleavaldus ÜRO rändeleppe vastu
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega