Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron

Prantsusmaa ja Saksamaa allkirjastasid uue koostöö- ja lõimumislepingu

76
(Uuendatud 17:49 22.01.2019)
Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Saksamaa kantsler Angela Merkel kirjutasid Saksamaal Aachenis alla uuele koostöö- ja lõimumislepingule.

TALLINN, 22. jaanuar - Sputnik. Oma allkirjad lisasid dokumendile ka Prantsusmaa ja Saksamaa välisministrid Jean-Yves Le Drian ja Heiko Maas, vahendas RIA Novosti.

Aacheni kokkulepe tugineb 1963. aastal sõlmitud Élysée lepingule, mis on olulisel määral aidanud kaasa ajaloolisele lepitusele Prantsusmaa ja Saksamaa vahel, Charles de Gaulle'i ja Konrad Adenaueri poolt Pariisis 56 aastat tagasi allkirjastatud dokument kohustas mõlema riigi valitsusi korraldama regulaarseid konsultatsioone välispoliitika põhisuundade ja julgeoleku, aga ka noorsoo- ja kultuuripoliitika küsimustes.

Milleks prantslastele Euroopa sõjavägi >>

Uue kokkuleppe eesmärgiks nimetatakse Prantsusmaa ja Saksamaa veelgi suuremat lähenemist ning valmistumist väljakutseteks, millega nad 21. sajandil silmitsi seisavad. Kokku on lepingus, mille sisu Élysée palee on laiali jaganud, seitse peatükki ja 28 paragrahvi.

Välispoliitika ja riigikaitse

Dokumendi kohaselt kavatsevad Prantsusmaa ja Saksamaa tugevdada koostööd Euroopa poliitika valdkonnas.

"Nad tegutsevad tõhusa ja tugeva ühtse välis- ja julgeolekupoliitika huvides, tugevdades ja süvendades majandus- ja rahaliitu. Nad püüavad saavutada ühtse turu loomise ja moodustada tugeval tööstuslikul alusel konkurentsivõimeline liit," öeldakse dokumendis.

Lepingus on juttu ka koostöö süvendamisest riigikaitse, välis- ja sisejulgeoleku valdkonnas. Berliin ja Pariis asuvad teineteisega nõu pidama, "et määrata kindlaks ühised seisukohad iga tähtsa otsuse osas, mis puudutab nende ühiseid huve, ja tegutseda ühiselt kõigil juhtudel, mil see on võimalik."

Lisaks sellele kohustuvad Prantsusmaa ja Saksamaa ka edaspidi tugevdama koostööd relvajõudude vahel, tõhustama ühiste kaitseprogrammide edasiarendamist ja nende laiendamist partneritele.

"Seega kavatsevad nad kaasa aidata Euroopa kaitse konkurentsivõimelisuse ja tööstusliku ning tehnoloogilise baasi konsolideerimisele," öeldakse lepingus.

Riigid loovad poliitilise organina Prantsuse-Saksa kaitse- ja julgeolekunõukogu, mis hakkab regulaarselt kõrgemal tasemel koos käima.

Moskvas kommenteeriti Macroni ja Merkeli avaldust Kertši väina vahejuhtumi kohta >>

Nagu Merkel lepingu allkirjastamise tseremoonial teatas, kohustuvad Berliin ja Pariis osutama teineteisele igasugust abi, sealhulgas sõjalist abi relvastatud kallaletungi korral nende suveräänsetele territooriumidele. Lisaks sellele kavatsevad nad kantsleri sõnul anda panuse Euroopa armee moodustamisse.

Kokkuleppes on juttu ka Prantsusmaa ja Saksamaa koostöö tugevdamisest võitluses terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega, õigusvaldkonnas ning luure- ja politseitöö küsimustes.

Pariis ja Berliin kavatsevad ka luua tihedamat partnerlust Euroopa ja Aafrika vahel.

USA president Donald Trump
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Kultuur, haridus, kliima

Üks osa lepingust on pühendatud ka Saksa-Prantsuse sudemete tugevdamisele kultuuri, hariduse ja noorsoovahetuse vallas. Esmajoones asutavad Prantsusmaa ja Saksamaa ühise sihtasutuse kodanikualgatuste ja sõproslinnade vaheliste sidemete toetamiseks, samuti asutakse kaasa aitama takistuste kõrvaldamisele piiriüleste projektide elluviimiseks.

Muuhulgas kavatsevad Berliin ja Pariis töötada koos mitmepoolsete dokumentide kallal, mis puudutavad keskkonnakaitset ja kliimaküsimusi, sealhulgas 2015. aasta Pariisi kokkuleppe osas.

Majanduste lõimumine

Berliin ja Pariis kavatsevad ühtlasi süvendada oma majanduste lõimumist, et luua Prantsusmaa ja Saksamaa ühiste reeglitega majandusvöönd. Kahe riigi majandus- ja rahandusnõukogu hakkab kaasa aitama seaduste kooskõlastamisele ja astub samme majanduspoliitika koordineerimiseks.

Samuti kavatsevad Prantsusmaa ja Saksamaa tõhustada koostööd teadusuuringute, digitehnoloogia, tehisintellekti ja innovatsiooni vallas.

 

76
Tagid:
Emmanuel Macron, Angela Merkel, leping, koostöö, Saksamaa, Prantsusmaa
Samal teemal
Saksamaa ja Prantsusmaa korraldavad Ida-Euroopas valikuvooru
Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia elanikud nimetasid Putini tugevaimaks liidriks
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega