Lähis-Ida on Assadiga leppinud

Lähis-Ida on Assadiga leppinud: Mida see Venemaa jaoks tähendab

126
(Uuendatud 14:08 16.01.2019)
Vaid paar aastat tagasi ei saanud Süüria presidendi Bašar Assadi diplomaatilisest rehabiliteerimisest juttugi olla - nüüd on see aga vaid aja küsimus.

ТАLLINN, 16. jaanuar - Sputnik. Pärsia lahe riigid, keda peeti Süüria liidri leppimatuteks vastasteks, on otsustanud mitte ainult Damaskuse saatkonnad taastada, vaid lisaks Süüria ka Araabia Liigasse ennistada.

Süüria armee positsioonid Aleppo provintsi Manbij linna lääneosas.
© Sputnik / Михаил Воскресенский

Sellest, millised on nende motiivid ja mida see Venemaa jaoks tähendab – räägib meile RIA Novosti materjal.

Tagasipöördumine Araabia perekonda

Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraatide, Egiptuse ja Iisraeli sõjaväe luureteenistuste esindajad korraldasid salajased läbirääkimised, mille tulemusena otsustati Bašar Assad diplomaatiliselt rehabiliteerida.

Toimunust teatas oma allikatele viidates väljaanne "Middle East Eye", mille toimetus asub Londonis. Ajakirjanike sõnul jõuti Süüria valitsuse ja Araabiamaade vaheliste suhete taastamise osas kokkuleppele. Damaskuses taasavatakse saatkonnad, Süüria ennistatakse Araabia Liigasse.

Damaskus avastas end diplomaatilisest isolatsioonist niipea, kui Süürias 2011. aastal kodusõda algas. Kui mõned saatkonnad suleti julgeoleku huvides, andsid teised selgelt mõista, et neid ei rahulda Bašar al-Assadi võimulolek.

"See režiim on oma legitiimsuse kaotanud, ainus õige samm Assadi jaoks on lahkuda – ja kohe," kommenteeris tookord Kanada välisminister John Baird saatkonda sulgedes.

Kaheksa aastat hiljem on Assad endiselt võimul ja Süüria valitsus on liitlaste toetusel taastanud kontrolli riigi territooriumi arvestatava osa üle. 

Türgi ja Iraani vastu

Peamiseks eesmärgiks, mida Lähis-Ida riigid nüüdses olukorras taotlevad, on vähendada Iraani mõju ja takistada Türgi sõjalist laienemist Kirde-Süüriasse.

Just Ankara kasvavad ambitsioonid regioonis tekitavad neile üha enam muret, märgib "Middle East Eye".

Mossadi juht Yossi Cohen, kes kõnelustel Iisraeli esindas, teatas ajalehe sõnul, et "Iraani võim on hetkel küllaltki habras, tõeliseks ohuks olevat aga Türgi."

Koosolekul välja töötatud neljameetmeline pakett ongi peamiselt Ankara vastu suunatud. Luureteenistuste esindajad nõustusid Türgi mõju Iraagis igati piirama. Jutt käib "Rahvuslikust Teljest" - Iraagi sunniitide suurimast parlamentaarsest blokist.

Lisaks otsustati toetada Süüria kurde riigi kirdeosas. Praegu on nende saatus USA presidendi Donald Trumpi plaanide tõttu üsnagi ebakindel.

Saudi Araabia, Iisrael, Egiptus ja Araabia Ühendemiraadid kardavad, et sel juhul saab Türgi kurdide territooriumi oma kontrolli alla.

Selleks, et segada oma teist rivaali antud piirkonnas - Iraani, kavatsevad koosolekul osalejad Teheranilt Assadi mõjutamise vahendid ära võtta. Üheks selliseks võimaluseks on lasta Süürial Araabia Liigasse (ARL) naasta.

Sa ei ole mulle vend

Damaskuse ja Liiga suhted halvenesid 2012. aastal lõpuks, kui riigis oli juba kuus kuud möllanud kodusõda. Araabia Liiga liikmed mõistsid peaaegu ühehäälselt jõu kasutamise konflikti lahendamisel hukka. 

Praegu on Süüria liikmelisuse taastamise protsess juba alanud: 9. jaanuaril toimus Egiptuse pealinnas Kairos erakorraline koosolek, kus see küsimus päevakorda võeti. Tõenäoliselt arutatakse jaanuari lõpus toimuval tippkohtumisel edasisi samme.

Süüria ja Lähis-Ida riikide vahelistes suhetes on ilmnenud soojenemise tunnuseid: avati Jordani piiri ja Sudaani president Omar al-Bashir sai 2018. aasta detsembris kaheksa aasta järel esimeseks Araabia Liiga liikmeks, kes Damaskust külastas.

Novembris saatsid AÜE võimud Süüria pealinna oma diplomaadid. Ühendemiraatide välisministeerium selgitas: "See samm rõhutab AÜE valitsuse soovi taastada kahe vennaliku riigi vahelised suhted."

© Sputnik / Mikhail Alaeddin
Bašar Assadi abikaasa koos Venemaa hukkunud sõjaväelaste laste ja peredega

Varsti alustasid diplomaatilise kohaloleku taastamist Süürias ka Bahreini võimud. Protsess sai alguse ÜRO Peaassambleel New Yorgis eelmise aasta septembris, mil kahe riigi välisministrid kohtusid.

Detsembri lõpus teatas Bahreini välisministeerium, et " Süüria saatkonnas jätkub töö," vaatamata sellele, et seal polnud alates 2011. aastast suursaadikut. 

Emiraadis märgiti, et diplomaatilise esinduse taasavamine Süürias on vajalik "Araabia riikide rolli tugevdamiseks, Süüria iseseisvuse, suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse säilitamiseks ning piirkondliku sekkumise ohu vältimiseks riigi arengusse ja siseasjadesse." 

Venemaa välisminister Sergei Lavrov ja tema Türgi ametivend Mevlüt Çavuşoğlu ning Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu ja Türgi kaitseminister Hulusi Akar
© Фото : Министерство обороны РФ

Ei ole veel selge, kas ka suured Lääneriigid seda eeskuju järgivad. Ainult Tšehhi Vabariigil on Damaskuses oma saatkond. Muide esindab tema ka Ameerika Ühendriikide huve, kelle diplomaadid Süüria pealinnast 2012. aastal lahkusid.

Otsustades Prantsusmaa ja USA välisministrite hiljutiste avalduste põhjal, muutub suhtumine Bašar Assadi ja tema valitsusse ka Läänes.

Näiteks leppis Prantsuse välisminister Jean-Yves Le Drian Süüria praeguse liidri osalemisega Süüria valimisprotsessis.

"Kui Bašar Assad kandideerib, siis on ta kandidaat. Just süürlased peavad otsustama, milline on nende tulevik, "ütles ta.

USA välisminister Mike Pompeo väljendas midagi sarnast: tema arvates muutub praegune Süüria juht "osaks riigi poliitilisest tulevikust."

Süüria protsesside mõju Moskvale

Lääneriigid otsivad kompromisse, et saada praegusest olukorrast vähemalt mingeid dividende, on Teaduste Akadeemia E.M. Primakovi nimelise Maailmamajanduse ja Rahvusvaheliste suhete instituudi vanemteadur, Vene Föderatsiooni välisministeeriumi diplomaatilise akadeemia dotsent Vladimir Avatkov kindel.

"Assad on legitiimne Süüria valitseja, ta ei andnud alla, jätkas terrorirühmituste vastast võitlust, lõi poliitilise keskkonna ja loomulikult peab ta olema osa poliitilisest protsessist," jagas ekspert oma arvamust.

Kui me räägime Lähis-Ida riikide suhtumisest Süüriasse, näib olukord olevat teistsugune. "Kindlasti saavad dividende Iraan ja Türgi. Nende kahe mänguri seisu tugevnemine on suuresti tingitud Moskva positsioonist.

Tuleb silmas pidada, et Ankara püüab nüüd aktiivselt enda peale võtta palju sellest, mida Ameerika Ühendriigid Süürias tegid. See on üsna ohtlik ja võib olla nii kasulik kui ka kahjulik," on politoloog veendunud.

Süüria esinduse taastamine ARL-is sõltub otseselt organisatsiooni juhi positsioonist, kelleks on Saudi Araabia.

Avatkovi sõnul on siin kaks tähtsat asjaolu - Saudi Araabia juhtkonna positsioon ja Ameerika Ühendriikide surve, kes mõlemad on huvitatud käimasolevatest protsessidest kasu saamisest. 

© Sputnik / Michael Klimentyev
Bašar Assad koos Vladimir Putini, Venemaa kaitseministri ja Kindralstaabi ülemaga.

"Me peame arvestama, et ameeriklaste tagasitõmbumine Süüriast räägib sellest, et nad kas valmistavad ette mingisugust plaani - võib-olla täiesti teisel suunal - või nad mõistavad, et ei saa siit olulisi dividende ja üritavad vähemalt midagigi võita nii, nagu nad seda armastavad - võõraste kätega - antud juhul oma liitlaste arvelt," ütles ekspert.

Ta lisas, et kujunenud olukorrast võib saada "Vene armee ja Venemaa diplomaatia edulugu", kuna Moskva jaoks on oluline näidata kogu maailmale, et režiimide relvajõul kukutamine ei ole enam vastuvõetav - võimalik on vaid võimu õiguspärane üleminek. Lisaks on nüüdseks Venemaal võimalus end Lähis-Ida ja Kesk-Aasia regiooni näitel "maailmakorra loojana" esitleda.

126
Tagid:
diplomaatia, võit, Lähis-Ida, Venemaa, Süüria
Samal teemal
Asjad kokku ja Teksasesse: kes USA väed Süürias asendab
Ekspert kommenteeris ÜRO seisukohta USA "lahkumise ohtlikkusest" Süüriast
Putin ja Merkel arutasid USA vägede Süüriast lahkumist
Pompeo kinnitas Ameerika vägede Süüriast väljaviimise algust
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega